Töötajate tausta uuring on keeruline

Igapäevaselt rahaliste tehingutega seotud inimeste puhul on oluline, et neil poleks kriminaalset minevikku või ebaausaid sõpru, kelle kaudu võib sattuda väljapressimise ohvriks. Samas on uute töötajate tausta uurimine avalikest andmebaasidest võimatu.

Ometi on Eesti väike ja juhid tunnevad üksteist ja lahkunud töötajate kohta vahetatakse siiski andmeid, kuigi tihti räägitakse omavahel "läbi lillede", et seadusega mitte pahuksisse minna.

Kaubandusega tegeleva ABC Grupi juht Jüri Vips ütleb, et kui saaks legaalselt tellida töötajate taustauuringuid, siis nad ehk ka kasutaksid seda. Praegu on kõige lihtsam uurida uue töötaja tausta siiski eelmiselt tööandjalt, kui töötaja on selleks loa andnud.

Kui inimesel midagi varjata pole, keeldub ta sellest harva. Siin tekib muidugi ka probleem, et töötaja ei soovi, et tema praegune tööandja kandideerimisest teada saab, aga tavaliselt on inimesel siiski enam kui üks töökoht.

Ka andmekaitseinspektsiooni nõunik Valdo Praust soovitab kasutada taustauuringuteks internetti, sest seadus keelab ametitel isikuandmete väljaandmise.

"Näiteks Google'is tuleb välja üsna palju avalikku informatsiooni, mida inimesed ja asutused on oma kodulehtedele kogunud - seda võib taustauuringul kasutada. Tervist puudutavad andmed, näiteks kui inimesel on kleptomaania, on delikaatsed ja jäägu siiski arsti ja patsiendi vaheliseks ning neid anda ei tohi," kaitseb Praust isikuandmete kaitse seadust.

Ka Jüri Vips arvab, et isikuandmete avalikustamine, näiteks maksehäirete puhul, on väga ohtlik teema ja kui seda teha, siis väga läbimõeldult. "Võlgnike nimekirja võib sattuda üsna lihtsalt ja eneselegi teadmata. Seega peavad avalikustatavad baasid olema kindlasti pärit usaldusväärsest allikast ja mitmekordselt kontrollitud. Muidu võib asjast pigem kahju saada," hoiatab ta.

Riigikogule on esitatud uus isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mille väljatöötamise tingis vajadus kaotada ära isikuandmete kolmikjaotus - tavalised, eraelulised ja delikaatsed isikuandmed -, mis praktikasse ei juurdunud ja millega andmete töötlejad ja järelevalve teostajad ei arvestanud. Teine põhjus on soov luua täpsem regulatsioon erinevateks andmetöötluse juhtumiteks - maksehäirete info töötlemine, turvakaamerate kasutamine, andmete avaldamine ajakirjanduses, teaduse ja statistika eesmärgil töötlemine.

See tähendab ettevõttele, et mittedelikaatsete isikuandmete töötlemiseks nõusolekut olema ei pea.

Taustauuringute käigus võib tekkida vajadus tutvuda isikuandmetega. Selleks peab olema töölesoovija nõusolek, mis peab olema aktiivselt antud ja dokumenteeritud - suulisest nõusolekust või vaikimisest ei piisa. Enne nõusoleku andmist peab isikut teavitama andmete töötlemise üksikasjadest. Lisaks tuleb ennast registreerida andmekaitse inspektsioonis delikaatsete isikuandmete töötlejana või palkama andmekaitse eest vastutava isiku.