Töötajate tausta uuring on keeruline

Teeli Remmelg 27. november 2006, 00:00

Igapäevaselt rahaliste tehingutega seotud inimeste puhul on oluline, et neil poleks kriminaalset minevikku või ebaausaid sõpru, kelle kaudu võib sattuda väljapressimise ohvriks. Samas on uute töötajate tausta uurimine avalikest andmebaasidest võimatu.

Ometi on Eesti väike ja juhid tunnevad üksteist ja lahkunud töötajate kohta vahetatakse siiski andmeid, kuigi tihti räägitakse omavahel "läbi lillede", et seadusega mitte pahuksisse minna.

Kaubandusega tegeleva ABC Grupi juht Jüri Vips ütleb, et kui saaks legaalselt tellida töötajate taustauuringuid, siis nad ehk ka kasutaksid seda. Praegu on kõige lihtsam uurida uue töötaja tausta siiski eelmiselt tööandjalt, kui töötaja on selleks loa andnud.

"Muidugi on siin oht, et kuna konkurents on kaubanduses tugev, võib eelmine tööandja käsi hõõruda, kui saab halva töötaja konkurendile sokutada - las läheb ja tekitab seal ka kahju," leiab Vips.

Samas on Eesti siiski suhteliselt väike ja juhid huvitatud info liikumisest, sest ise võid järgmine kord sattuda samasse olukorda.

Jüri Vipsi hinnangul suudavad suuremad ettevõtted siiski teostada piisavat taustauuringut. "Me pole tunnetanud seda probleemi, et olema värvanud ebaausaid töötajaid."

Praeguses töötajate nappuses on juht tihti õnnelik, et keegi üldse on nõus tööle tulema, ja jääb tema juttu uskuma. Kaubandusettevõtteid kaob ja tekib pidevalt juurde ja sinna vajatakse kiiresti uut tööjõudu, mille kvaliteedi osas tuleb teha järjest enam järeleandmisi. Ka pole tihti enam olemas eelmist tööandjat, kellelt infot küsida.

Vipsi hinnangul satuvad ebaaususega vahele jäänud inimesed tööle väiksematesse kaplustesse, kus ei suudeta või pole aega piisavalt nende tausta uurida. "Eesti on ju väike ja oleme isegi näinud, kuidas suures kaupluses vahele jäänud varaste jõugud on liikunud edasi väiksematesse kohtadesse, eriti alkoholipoodidesse. Eks nad lähevad sinna, kus organisatsioon on paigast ära ja juhtimine ning kontroll nõrk. Eks mõned omandatud nipid lähevad siis ikka läbi."

Falck Eesti personalidirektor Eela Velström tunnistab, et nende ettevõte on võrreldes teistega eelisseisundis, sest turvaseadus lausa kohustab turvatöötaja tausta uurima ka politseiameti karistusregistrist.

"Samas laieneb antud seadus ainult turvatöötajatele, kassamüüjate taustu peame uurima avalikest kanalitest või usaldama nende ütlusi."

Eesti juhid on selles osas ühel nõul, et kõige kindlam on küsida kandidaadilt lihtsalt luba info kogumiseks eelmistelt töökohtadelt või koguda seda internetist.

Kui inimesel midagi varjata pole, keeldub ta sellest harva. Siin tekib muidugi ka probleem, et töötaja ei soovi, et tema praegune tööandja kandideerimisest teada saab, aga tavaliselt on inimesel siiski enam kui üks töökoht.

Ka andmekaitseinspektsiooni nõunik Valdo Praust soovitab kasutada taustauuringuteks internetti, sest seadus keelab ametitel isikuandmete väljaandmise.

"Näiteks Google'is tuleb välja üsna palju avalikku informatsiooni, mida inimesed ja asutused on oma kodulehtedele kogunud - seda võib taustauuringul kasutada. Tervist puudutavad andmed, näiteks kui inimesel on kleptomaania, on delikaatsed ja jäägu siiski arsti ja patsiendi vaheliseks ning neid anda ei tohi," kaitseb Praust isikuandmete kaitse seadust.

Ka Jüri Vips arvab, et isikuandmete avalikustamine, näiteks maksehäirete puhul, on väga ohtlik teema ja kui seda teha, siis väga läbimõeldult. "Võlgnike nimekirja võib sattuda üsna lihtsalt ja eneselegi teadmata. Seega peavad avalikustatavad baasid olema kindlasti pärit usaldusväärsest allikast ja mitmekordselt kontrollitud. Muidu võib asjast pigem kahju saada," hoiatab ta.

Riigikogule on esitatud uus isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mille väljatöötamise tingis vajadus kaotada ära isikuandmete kolmikjaotus - tavalised, eraelulised ja delikaatsed isikuandmed -, mis praktikasse ei juurdunud ja millega andmete töötlejad ja järelevalve teostajad ei arvestanud. Teine põhjus on soov luua täpsem regulatsioon erinevateks andmetöötluse juhtumiteks - maksehäirete info töötlemine, turvakaamerate kasutamine, andmete avaldamine ajakirjanduses, teaduse ja statistika eesmärgil töötlemine.

See tähendab ettevõttele, et mittedelikaatsete isikuandmete töötlemiseks nõusolekut olema ei pea.

Taustauuringute käigus võib tekkida vajadus tutvuda isikuandmetega. Selleks peab olema töölesoovija nõusolek, mis peab olema aktiivselt antud ja dokumenteeritud - suulisest nõusolekust või vaikimisest ei piisa. Enne nõusoleku andmist peab isikut teavitama andmete töötlemise üksikasjadest. Lisaks tuleb ennast registreerida andmekaitse inspektsioonis delikaatsete isikuandmete töötlejana või palkama andmekaitse eest vastutava isiku.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing