Eestlased ostavad Eesti aktsiaid
Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel avati aastatel 2003 ja 2004 umbes 10 000 uut väärtpaberikontot, eriti tormiline oli aga Tallinki börsiletulemise aasta 2005 - siis avati koguni 26 000 uut kontot. Tänavu kaks kuud enne aasta lõppu oli juurde tulnud 16 000 uut väärtpaberikontot, millele võib just viimastel kuudel tõusva turu ja üldise positiivsuse taustal tõhusat lisa oodata.
"See, et inimeste tulud on üsna palju kasvanud, viitab asjaolule, et inimestel hakkab ka raha üle jääma ja nad saavad oma vaba raha investeerida. See aga toob kahtlemata kaasa aktsiatesse investeerijate arvu suurenemise," selgitas Eesti Investorite Liidu juhatuse liige Heldur Meerits.
Tallinna Kaubamaja aktsionäride nimekirja lisandus ainuüksi novembris 445 uut erainvestorit ja 81 juriidilisest isikust aktsionäri, üks neist oli ka novembri keskpaigas Tallinna Kaubamaja aktsiat ostnud väikeinvestor Rainer Jürgenson.
"Algselt oli mul raha Tallinki all, aga pärast seda, kui ta pärast vahepealset korralikku tõusu uuesti langusesse läks, ei tundunud Tallink enam nii atraktiivne," põhjendas Jürgenson Tallinki aktsia vahetamist Kaubamaja aktsia vastu. "Kuna ma Kaubamaja aktsiale pidevalt tähelepanu ei pööranud, siis avastasin ta küll natuke hilja," märkis väikeinvestor, kes lasi enda sõnul mööda oktoobri lõpus toimunud terava tõusu.
Hoolimata aktsia hinna kiirest kerkimisest näeb Sampo panga analüütik Rainer Änilane Kaubamaja aktsial veelgi tõusuruumi.
"Praegustele tasemetele ei pruugita püsima jääda. Paistab, et spekulatiivset raha on veel piisavalt turule sisenemas, samas kui n-ö kannatlikul rahal veel kiiret lahkumisega pole. Selle tulemusel ei välistaks ka hinna pürgimist 10 euroni," rääkis Änilane, kelle sõnul on selliste arengutega üsna palju suurenenud ka risk.
Kaubamaja aktsionäride arvu jõudsa suurenemise põhjuseid näeb ta aga ettevõtte edukas tegevuses. "Kaasa on muidugi aidanud ka positiivne meediakajastus ning üha enamate inimeste jõudmine äratundmisele, et tarbimine on jooksmas regioonis täispööretel ja selle ettevõtte kaudu saaks tendentsist just teiselt poolt letti osa," märkis Änilane.
Oma rahapaigutusega Tallinna Kaubamaja aktsiasse on väikeinvestor Jürgenson igati rahul. "Mul oli vaja raha umbes kuu aega hoida, seepärast otsustasin Kaubamaja kasuks, ja õigesti tegin - see oligi äkilise tõusuga, sain kuuendiku kasumit," rõõmustab ta remondiks mõeldud raha kasvamise üle.
Tallinna Kaubamaja kõrval on viimastel kuudel suurema tähelepanu alla sattunud ka näiteks Baltika ja Merko Ehituse aktsia. Riidekontserni aktsiaraamat täienes novembris pea 100 uue investori võrra. Merkole panustas möödnud kuul aga 72 uut investorit, mis tähendab pea kümneprotsendist kasvu.
"Tegelikult oli Merko tükk aega üsnagi vaeslapse seisuses ja ära põlatud. Viimase aja suurem huvi tärkamine Merko vastu oli seetõttu üsnagi oodatud," märkis Änilane, kes nüüd näeb tagaplaanil hoopis Harju Elektri aktsiat.