Naaber tõmbab naabrile vee peale

Aastavahetuse paiku on ikka sobilik vaadata multifilme, mul on see komme juba lapsest saadik. Praegu jookseb CC Plazas lõbus animafilm "Vesi peale".

Ma ei saanud jätta seda vaatamata, kuna samade tegijate filmid "Kanade Mäss" ning Wallace'i ja Gromiti lood on mulle ikka positiivse mulje jätnud. Ei pidanud pettuma ka seekord, ehkki sihtrühma oli veidi täpsustatud ja mind plaanitud välja jätta.

Lugu räägib korterieluga ära hellitatud puurihiirest, kellele hea elu konkurentsis vesi peale tõmmatakse ning kes satub seiklema suurde rotilinna. Sealset allilma valitseb konn, kellel omakorda on kuri plaan asulale vesi peale tõmmata ning sinna hoopis oma kullesed ujuma lasta. Võigas! Õnneks on linnas uus mees, kes korra majja lööb ning lõpuks ka neiu omale saab. Animafilmides meeldivad mulle enim lõbusad karakterid, kellest värvikaimad on tihti kõrvalosades (meenutame kas või Šreki eeslit või banderaskassi), nii ka seekord. Nagu kurjale põhikonnale appi tulnud prantsuse palgamõrvar Le Frog, nii ka laulvad nälkjad on rasked unustada.

Kuna filmi tegevus toimub Londonis ja tegijadki briti päritolu, siis jääb filmist sisse mõnus "siinkanditunne", eestlastele pidi üldse briti huumor meeldima. Siiski, müümaks lugu edukamalt USA lastele, on lisatud linateosele ameerika nalja, ehk siis saab peategelane filmis väga palju erinevate väiksemate ja suuremate asjadega hoope, neist enamiku (tagumiste) jalgade vahele.

Õnneks olen normaalse eestlasena ameerika naljaga harjunud ja ei lase tujul langeda. Võib-olla ei olnud filmi autorid peategelase pükstesse üldse midagi joonistanudki.

Kui veel Šrekkidega võrdlemise juurde tulla, on selleski animatsioonis palju nalju seotud viidetega pärisfilmidele ning detailinalju, mis tekitavad tunde, et tahaks filmi veel korra vaadata, et kõiki humoorikaid pisiasju märgata. Animafilmi on lihtne ära peita sadu pisiasju nii, et ka kolmandal vaatamisel midagi uut leiab. Siiski ei olnud see film nüüd NII hea, et ma teisele ringile läheks.