Diktaator Lukašenka - ainus julge Euroopas?

Kuigi Euroopa viimaseks diktaatoriks nimetatud Aleksandr Lukašenka juhitud Valgevenet peetakse Venemaa ripatsiks, on ta ainus, kes julgeb võimsale naabrile vastu astuda. Kui Lääne suurriikide energiajanused suud on suletud, on hätta sattunud Lukašenka oma rinna ette ajanud.

Kui aasta alguses Gazpromi kaks korda tõstetud gaasihind ähvardab riiki majanduskriisiga, on Lukašenka otsustanud anda kunagisele kaaskondlasele Vladimir Putinile vastulöögi - kehtestanud riiki läbivale naftale transiidimaksu 45 dollarit tonn, lisaks peab musta kulda ka tollis deklareerima.

Venemaa majandusminister Maksim Medvedkov reageeris valuliselt, öeldes, et Moskva on ootamatust ideest väga pettunud ja loodab leida muu lahenduse. Kuigi ekspertide hinnangul ei mõjuta uus maks nafta hindu, võib see põhjustada lühiajalisi tarnehäireid. See aga õõnestab Putini kui stabiilse ja kindla partneri mainet Läänes. Samuti tõestab see, et Venemaa on haavatav ja talle saab vastu astuda. Iga päev ekspordib Venemaa läbi Valgevene naftatorude miljon barrelit naftat, enamasti Poola ja Saksamaale.

Kunagi Vene-Valgevene ühisriigi presidenditoolile hammast ihunud Lukašenkale on see sundkäik. Riik, mis eksisteerib Venemaalt ostetud odava gaasi ja nafta kallima edasimüügi najal, on nüüd krahhile lähemal kui eales varem.

Ilmselt tähendab see batkaks hüütava diktaatori kadumise algust. Venemaa on peatanud transiidi. Kui õnnestubki Moskvaga kokkuleppele jõuda, tähendab see veel suuremat sõltuvust Putini suvast. Ärganud on ka lääne-eurooplased, kes vajavad Lukašenka taandumist enam kui eales varem ja tõenäoliselt on alustatud veel intensiivsemalt tema vastaste toetamist. Läänele meelepärasem juht tagaks energiakandjate tarned ja tähendaks demokraatia laienemist.