• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Äripäev esitas börsiettevõtetele küsimuse juhatuse ja nõukogu liikmete töötasu, lisatasude, preemiate ja muude boonuste kohta. Lõviosa firmadest töötasusid ei avalikusta, rääkimata muudest tasudest.
Vaatamata sellele, et juba aasta tagasi võttis finantsinspektsioon vastu hea ühingujuhtimise tava, mille järgi ettevõtete juhatuse ja nõukogu tasud tuleb avalikustada, ei täida enamik ettevõtteid seda.
"Kahjuks ei pea me võimalikuks teie poolt esitatud küsimustele vastata," öeldi Äripäevale PTA Grupist.
Börsi juht märkis, et juhatuse liikme motivatsioonipakett annab aimu ka ettevõtte käekäigust. Juhul kui juhid on tasustatud sarnaselt, ei oma palkade ja muude tasude lahkulöömine väga suurt tähendust.
Ruusalepp lisas, et tasud peavad vastama ettevõtte majanduslikule olukorrale, juhi panusele ja olema proportsionaalsed eesmärgi tähtsusega.
"Kui börsiettevõtete juhtidel on korralik palk ja eesmärkide täitmisega seotud kompensatsioonipakett, annab see investoritele ainult kindlust juurde. Sellepärast ma arvan, et börsiettevõtted ei peaks häbenema rääkida, kuidas nad võtmetegijaid väärtustavad," ütles ta.
Ruusalepa sõnul on palkade ja muude tasude avalikustamise nõue tekitanud Euroopas palju eriarvamusi. "Mõnes riigis puudub see nõue üldse, mõnes on see seaduse tasemel (Suurbritannia), mõnes heaks tavaks (Rootsi ja Soome)."
Juhtide kompensatsioonipaketid on välispressis üheks kuumemaks teemaks. Ja põhjusega, kuna boonused võivad ulatuda utoopiliste summadeni. Juhtide ja tippjuhtide palgad ja boonused on majandusaasta aruannetes tavaliselt avalikud.
Ajakirja Forbes aasta alguses ilmunud artiklis märgiti, et aasta alguses astub tavapärasest rohkem suurjuhte tagasi. Põhjuseks üha suuremad boonused.
Näiteks Goldman Sachs jagab töötajatele möödunud aasta eest boonustena välja rekordilised 11 miljardit dollarit, mis teeb 4-5 miljonit krooni töötaja kohta.
Investeerimispankades Lehman Brothers ja Bear Sterns läks möödunud aasta kompensatsioonideks umbkaudu 12 miljardit dollarit.
Goldman Sachsi tegevjuhi Lloyd Blankfeini boonus koos aktsiate ja optsioonidega ulatus möödunud aastal kõigi aegade rekordilise 53,4 miljoni dollarini (645 miljoni kroonini).
Summad on meeletud. Eestlased teenisid möödunud aastal brutopalgana välja ehk üldse kokku 5-6 miljardit dollarit.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele