Näiteks Kaug-Ida ja Hiina firmade huvi kasutada Eestit kaubakoridorina, sadamate lülitamine Trans-Siberi logistikavõrku, välisfirmade investeeringud Eesti transpordisüsteemi, riigi ja ELi ühisfinantseerimine Muuga sadama laiendamiseks jne.
Sadamate arengumootorid asuvad enamasti sadamapiiridest väljas. Seni on meretranspordi, tööstuse, rannikualade, avamereenergia, kalanduse ja muid seonduvaid valdkondi arendatud eraldi, nendevahelistele seostele on tähelepanu nappinud.
Euroopa tippspetsialistid on teinud põhjaliku töö ELi tulevase merenduspoliitika suunas ja määratlenud Euroopa seisukoha merenduse ja meretranspordi küsimuses, mis on antud välja nn rohelise raamatuna.