Uuring: Eesti poliitikute lubadused on ajast ja arust

"Nüüd lõikame ja külvamise aeg on siis, kui meil on lõigatud," iseloomustas poliitikute hetkesuhtumist tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Tema sõnul on valimised alati majanduskonjuktuuri nägu ning hetkel, kui probleeme ei ole, ei soovita ka midagi teha. Nii ennustas Kriis sotsiaaltemaatika esilekerkimist järgmistel valimistel, mil sotsiaalkulutused kasvavad üle jõu.

Kõige ohtlikumaks peavad ühiskonnateadlased suhtumise "riik - see olen mina" süvenemist, mis on erakondade puhul muutunud valdavaks. Nii ignoreeriti Tootsi sõnul tööandjate ja vabaühenduste manifesti, maaelu arengukava väljatöötamisse ei kaasatud talupidajate keskliitu ja üldhariduse arengukava puhul Tallinna Ülikooli.

Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS juhataja Ain Aaviksoo sõnul on selline suhtumine võetud omaks ühiskonnas laiemalt, näiteks riigiametnikud, kes ei soovi olulistesse otsustesse kaasata avalikkust, vaid tegutsevad viimase hetkeni omapäi.

Tootsi sõnul on ohtlik ka valimiste eel lööktööna otsustada fundamentaalsete asjade üle, mis vajaksid laiapõhjalist arutelu, näiteks on Arengufondi seaduse ja teadmistepõhise Eesti strateegia kiiruga vastuvõtmine.

Tootsi hinnangul ei ole valimisprogrammid enam mõeldud valijatele, vaid üksikutele politoloogidele. "Programmid on läinud nii pikaks, segaseks ja tüütuks," võttis ta kokku valimisprogrammide iseloomu.