Oomega-3 südamele

Inimorganism ei suuda ise oomega-3 rasvhappeid toota, mistõttu need tuleb saada igapäevasest toidust. Peamiselt leidub oomega-3 rasvhappeid mereandides. Sobiliku päevase koguse saamiseks tasuks süüa kala, mune, linaseemne- ja kalamaksaõli. Ka toidulisandite pidev tarvitamine aitab tagada organismi varustatuse oomega-3 rasvhapetega.

Oomega-3 rasvhapetel on mitut laadi kasulik toime. Need aitavad vältida südame-veresoonkonnahaigusi, samuti alandavad vererõhku ja vere kolesteroolisisaldust, parandavad vere hüübivust ja muudavad veresoonte seinad elastseks. On täheldatud, et oomega-3 rasvhapped vähendavad ka põletikulist reaktsiooni liigesevalude ja nahaprobleemide korral.

Tartu Ülikooli Biokeemia Instituudi dotsent Ursel Soomets rõhutab, et tegemist on ikkagi toidulisandite, mitte ravimitega, mida tuleks ka oomega-3 rasvhapet sisaldavaid toidulisandeid tarbides silmas pidada.

"Nii oomega-3 kui ka oomega-6 rasvhapped on organismis väga vajalikud. Praegu pole inimeste toidulaud tasakaalus, nende hapete suhe on organismis paigast ära," nendib Ursel Soomets. Tasakaalu taastamiseks tuleks tarbida rohkem mereande ning jätta menüüst välja rasvased loomsed toidud ja hamburgerid. Oluline on muuta enda igapäevamenüü võimalikult mitmekülgseks, kuid tarbida seejuures kõike mõõdukalt.

"Päevas tuleks tarbida 1 gramm oomega-3 rasvhappeid. Selle koguse saab kätte juba 100 grammi kala söömisel," toob Ursel Soomets välja päevase vajaliku oomega-3 rasvhapet koguse, mida organism vajab. "Sel ajal, kui te sööte kala, ei söö te vähemalt hamburgerit, toitumine läheb nii iga korraga järjest rohkem paika."

"Suur kogus oomega-6 rasvhappeid suurendab organismis põletikku soodustavate ühendite tootmist. Oomega-3 seevastu võitleb haiguste vastu," toob Soomets välja rasvhapete erinevuse.

Oluline on tagada organismis mõlema rasvhappe tasakaal. Et see paika saada, tuleks süüa ohtralt mereande, vähendada praetud toidu osakaalu oma menüüs ja kasutada igapäevast toitu tehes päevalilleõli asemel oliiviõli.