Juba suuresti tõusnud Euribor tekitab juba laenu võtnutes ja sinnapoole pürgijates tõenäoliselt küsimuse, kas enam on mõtet kodulaenu intressi fikseerida - äkki on Euribor jõudnud juba oma tipu lähistele ja intressi fikseerimine loodetud efekti ei anna.
Kui ujuva intressiga laenu intress koosneb baasintressist (6 kuu Euribor) ja kokkulepitavast marginaalist (näiteks 0,6% laenujäägilt aastas), siis fikseeritud intressiga lepingu puhul lepivad klient ja pank SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuhi Triin Messimase sõnul kokku kindla (fikseeritud) intressimäära teatud perioodiks. Keeruliseks teebki siin valiku teadmatus nn ujuva intressi edasise käitumise osas, kuna intressi fikseerides tuleb intress ujuvast intressist kõrgem. Kui aga Euribor on oma tõusu lõppfaasis, siis tähendakski fikseerimine rahalist kaotust.
Sampo panga eraisikute krediidiriski juht Arvi Lipp soovitab fikseerimisotsuse tegemisel vaadata laenu suurust ning laenuperioodi pikkust.
"Kui laenujääk pole suur ning ka laenuperiood pole pikem kui 10-15 aastat, siis intressi fikseerimise rahaline võit olla minimaalne või olematu," selgitas Lipp. Samas, kui laen on võetud rohkem kui 15 aastaks ning ka laenu kuumakse suurus moodustab pere eelarves olulise osa, siis tasub Lipu sõnul mõelda intressi fikseerimisele ka täna.
"Soovitada võiks viie- või kümneaastast fikseerimise perioodi," ütles ta. See tähendab, et pärast vastava perioodi lõppemist muutub intress jälle ujuvaks, kui vastupidises kokku ei lepita.
Ka Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuhi Kersti Arro arvamuse kohaselt peaks otsus olema otseselt sõltuv laenumakse suurusest, täpsemalt selle osakaalust sissetulekutes. Tema sõnul ei tohiks intressimäärade kasv oluliselt mõjutada selliseid laenuvõtjaid, kelle sissetulekust ei kulu üle kolmandiku laenumaksele.
"Soovitame intressi fikseerida klientidel, kellele võib intressi tõustes laenumaksete tasumine probleemseks muutuda," märkis Arro.
Kuigi intressi fikseerides ei saa rahalises võidus olla kindel, siis ometi räägib Triin Messimase arvates nimetatud otsuse kasuks analüütikute visioon intressimäärade tõusu jätkumise kohta. Samas lühiajalises plaanis on fikseerimise mõttekus küsitav, sest Kersti Arro sõnul peaks praeguste prognooside kohaselt laenuintresside aluseks olev Euribor püsima järgmisel kolmel aastal 4% juures. Sama seisukohta toetab ka Messimase arvutus kahe erineva intressitüübi kuumaksete osas. Tema sõnul on hetkel ujuva ja fikseeritud baasintressi erinevus üsna väike, sest kuue kuu Euribori väärtus on 4%, viie aasta euro intress aga umbes 4,1%.
"Laenates miljon krooni 30 aastaks (intressimarginaal 0,6%), oleksid vastavad kuumaksed 5126 ja 5186 krooni - erinevus vaid 60 krooni," täheldas Messimas.
Pikaks ajaks fikseeritud intressiga laenuvõtmine näib nii soodne, et ma ei suutnud algul oma silmi uskuda.
Kuna Euribor on tõusnud juba 4% kanti, näivad pikaks ajaks fikseeritud intressiga laenud megaodavad. 0,6% riskimarginaali juures tuli kuue kuu Eurbori arvestades 30aastase miljonikroonise laenu kuumakseks 5126 krooni. Euribori kõikumised tähendavad aga seda, et intress on ette teada vaid kuueks kuuks - edasise on ujuvintressiga laenu võtnud jätnud rahaturu otsustada.
Hetkel kuum
Võlavaidlus ja müügiplaanid
“Aktsiad müüsin maha, mul oli vaja Hispaaniasse asju osta.”
10aastase fikseeritud intressiga laenu intressiks oli kõigest 4,17%. Sama riskimarginaaliga tuli laenu kuumakseks 5229 krooni. See tähendab, et järgmiseks kümneks aastaks on intressitõus muretu ning teada, kui palju kulub laenu maksmiseks. Siiski, kümnendal aastal võiks juba pakkuda huvi, milline on intresssitase, kuna 20 aastat on veel tarvis laenu maksta.
Järelejäänud 20 aastaks tuleb pangas taas otsustada, kas edaspidi maksta laenu pikaks ajaks fikseeritud intressiga või ujuva intressiga, seda tol ajal kehtiva intressitaseme alusel. Viieks aastaks fikseeritud intressiga laenu ma ei soovitaks võtta, see on liiga lühike periood, jättes pikaks ajaks ikkagi end rahaturu kõikumiste meelevalda.
Kui leiduks mõni pank Eestis, kes pakuks mulle 30aastase fikseeritud intresssiga laenu, nagu see on tavaline USAs, Saksamaal, Suurbritannias või Hollandis, võiks see pank mind kohe arvestada enda uueks kundeks. 30aastase fikseeritud laenu intress oli rahaturul 4,32%, ühes marginaaliga oleks laenu hind 4,92%. Alla 5% intressiga laen annaks laenuvõtjale absoluutse kindluse ja kaitse võimaliku intressitõusu vastu kogu laenu perioodiks. Sellisel puhul peaks maksma kuus pangale 5307 krooni ehk vaid 181 krooni kuus enam kui praeguse Euriboriga laenu makstes.
Kahjuks ei saa praegu pikaks ajaks laenu võtja Eestis veel rahulikult magada, kuigi ka poolik abinõu näib praegu oluliselt parem kui selle kasutamata jätmine.
NB! See pole üleskutse osta endale uisapäisa praeguste absurdselt kõrgete eluasemehindade juures uus kodu!