• OMX Baltic1%300,07
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,19%1 964,94
  • OMX Vilnius0,88%1 174,87
  • S&P 5001,47%5 686,67
  • DOW 301,39%41 317,43
  • Nasdaq 1,51%17 977,73
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,75
  • OMX Baltic1%300,07
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,19%1 964,94
  • OMX Vilnius0,88%1 174,87
  • S&P 5001,47%5 686,67
  • DOW 301,39%41 317,43
  • Nasdaq 1,51%17 977,73
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,75
  • 11.04.07, 17:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Chavez on suurem majandusoht kui Saddam

Läänepoolkera lubavaimad naftaleiukohad Venezuelas riigistatakse paari nädala pärast Lääne kompaniidelt vähemalt 60% osalusega prosotsialistliku riigi kontrolli alla, USA asjatundjad on tõsiselt mures.
"President Hugo Chavez mängib maailma suurimate naftafirmadega kassi-hiire mängu ning on praegu võiduseisus," märkis analüütik Pietro Pitts eilses New York Times`is.
"USA energiajulgeolekule on Chavez palju suurem oht, kui Saddam Hussein seda kunagi on olnud," kirjutas Venezuela presidendi tegemiste kohta Ameerika energiaekspert Michael. J. Economides Houstonist ja võrdles tema tegemisi Liibüa liidri Qaddafi kunagise ärplemisega. Maa 2,5 miljoni barrelisest päevasest naftatoodangust 60% ostab USA. Maailma suurima naftatarbija USA impordist on see üle 10%. Venezuela valitsuse poolt on varem kõlanud tühje ähvardusi naftatarned USAsse üldse lõpetada.
Vastasseis võib lõppeda kaotusega mõlema poole jaoks, tõdes ajaleht. Suurfirmad tõrjutakse headelt allikatelt eemale, Venezuela sotsialismist inspireeritud rezhiim aga ei pruugi olla võimeline kasutama naftat tuleviku jõukuse nimel. Venezuela riiklikus naftakompaniis ilmneb pingeid, sest selle juhtimine on ülimalt politiseeritud ja raha suunatakse vajaliku arenduse asemel riigi avalike kulutuste katteks "rahva hüvanguks". Näiteks on siseturu kütusehind pea olematu (alla 20 USA sendi/gallon). Varem on ajakirjanduses viidatud võimalusele, et eemale tõrjutud naftakompaniid võivad viia kaasa ka kogu oskusteabe, tehnoloogia ja pädeva tehnilise personali.
Hiljuti teatas Exxon Mobil`i juht Rex W. Tillerson avalikult, et peab nähtavasti katkestama suure naftaprojekti Venezuelas, sest sealse presidendiga ei saa asju ajada. Vastuseks korraldasid Venezuela võimud reidi Exxon`i kohalikku kontorisse, väites ise seda olevat osa tavalisest maksuuurimisest.
Rice`i ülikooli uurimuse kohaselt on maailma tõestatud naftavarudest 77% riiklike naftafirmade kontrolli all ning see osakaal on viimaseil aastakümneil jätkuvalt suurenenud. Tähtaeg Venezuela lisandumiseks nende maade hulka on 1. mai. Kompensatsioonis naftafirmadele ei ole kokku lepitud. Mitteametlikel andmetel ajavad näiteks ConocoPhillips ja Exxon sõrgu vastu, Chevron`i puhul aga oodatakse saabuvat kokkulepet, kirjutas New York Times.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele