"Eesti arengud on Lätiga võrreldes siiski rohkem tasakaalustatud. Usun, et tänaseks on pangad ning ka paljud muud ettevõtted mõistnud ja oma tegevuses arvesse võtnud majanduse ülekuumenemisega kaasneda võivaid ohte," ütles Parts.
Majandusminister märkis, et majanduskasv küll aeglustub mõnevõrra, kuid see ei tähenda veel midagi drastilist.
Läti turul tegutseb statistikaameti andmetel 1356 Eesti ettevõtet, kes saavad Partsi sõnul sealse kõrgema inflatsioonitaseme tõttu oma toodetelt-teenustelt kõrgemat hinda küsida ning seeläbi rohkem teenida.
Ärimees Urmas Sõõrumaa, kes tegutseb Lätis teenindus- ja kinnisvaraäris, sõnas, et nii võib riiklikul tasemel mõeldes küll öelda, aga konkurentsiturul saab küsida seda hinda, mida makstakse. "Ega pole hullu midagi. Minul on seal (Lätis - toim.) teenindusäri, mida sellised tõmbetuuled eriti ei mõjuta," rääkis Sõõrumaa, lisades, et on oma pikaajalistesse äriplaanidesse majanduslangused ja -tõusud juba sisse planeerinud.
Ka ASi Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ei näinud Läti äkilises inflatsioonitõusus ohtu. "Meie positsioonid Lätis on kindlustatud, sest meie projektid on väga hinnatud asukohtades ja ostetud aastatetagusel hinnatasemel, seega meil pole põhjust ka võimalikke turukorrektuure peljata," ütles Arakas.
Eesti inflatsioon on küll mõnevõrra kõrgem, kui me soovime, kuid see ei ole midagi sellist, mis nõuaks kiirkorras erakorraliste sammude astumist.
Eesti inflatsioon on viimastel kuudel olnud heitlik, kuid kooskõlas Eesti lähenemisega ELi vanade liikmesriikide elatus- ja hinnatasemele. Arvestades kiiret tulutaseme ühtlustumist, püsib inflatsioon sellel ja järgmisel aastal suhteliselt kõrgena.