Chihuahuasid ja Pekingi paleekoeri seob
lisaks väikesele kasvule ka mutatsioon ühes ja samas geenis. See mutatsioon on
aga levinud nii laialt, et selle tekkimine peab jääma koerte kodustamise
algusaegadesse.
Riikliku Inimgenoomi Uurimise Instituudi (Maryland, USA) teadlased eesotsas Elaine Ostranderiga uurisid ebatavaliselt suure kasvu varieeruvuse poolest tuntud portugali veekoerte 15. kromosoomi ühe regiooni geneetilist varieerivust. Teadlased tegid kindlaks geneetilised erinevused kasvufaktorit tootvas geenis IGF-1 suurt ja väikest kasvu koerte vahel, vahendas Eesti geenikeskus ajakirjas New Scientist ilmunud artiklit.
Samale tulemusele jõudsid teadlased analüüsides eri suurusega koeri erinevatest tõugudest. Ent siiski peavad koerte suurust määrama lisaks konkreetsele IGF-1 geenivariandile ka teised asjaolud, mida kinnitab ka seik, et näiteks mastifitel ja rotveileritel on tavaline väikestele koertele iseloomulik geenivariant.
Et arheoloogiliselt on tõestatud nii suurte kui väikeste koerte olemasolu vähemalt 10000 aastat tagasi, siis peab Ostranderi sõnul vähemalt niisama vana olema ka IGF-1 geeni mutatsioon. Et mutatsioon on tekkinud just koertel, näitab teadlaste väitel asjaolu, et koerte lähimatel sugulastel huntidel ei esine kääbusvarianti.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.