Prantsusmaa valis 12 kandidaadi vahel

Ainukesena võis Royali positsiooni ohustada tsentrumi kandidaat Francois Bayrou, kes enne valimisi järjest oma toetust kasvatas. Leidus arvamusi, mille kohaselt Bayroul oleks teises voorus isegi suuremad šansid Sarkozyd võita kui Royalil. Samas ei peetud võimatuks, et Bayrou kaotab kolmanda koha hoopis eelmiste valimiste suurüllatajale paremäärmuslasele Jean-Marie Le Penile.

Esimese vooru valimistulemuste ennustamise muutis äraarvamatuks see, et 44,5 miljonist valijast tervel kolmandikul puudus enne pühapäeva oma kindel soosik.

Ometi ennustavad kõik eelküsitlused Nicolas Sarkozy võitu nii esimeses kui ka teises voorus, kus ta peaks koguma vastavalt 26,5-30 ja 53,5% häältest.

Prantsusmaa presidendivalimiste tulemusi oodatakse suure huviga kogu Euroopas ja ka Ameerikas. Prantsusmaa sõjajärgsete värvikate presidentide reas on Jacques Chiraci saavutused ühed väiksemad. Eelkõige tema vastuolulise poliitika ja arrogantse käitumise tõttu on Prantsusmaa kaotanud selge näo ja tema mõju maailmas on vähenenud.

Sarkozy tõusu Prantsusmaa etteotsa ühtaegu oodatakse ja kardetakse. Ta lubab uuendusi, mida Prantsusmaa nii väga vajab. Kahtlemata on ta kõige ettevõtjasõbralikum kandidaat, lubades alandada makse, vähendada riigi osa ja luua parema ärikliima.

Teisalt leiab Sarkozy, et EL peaks kaubanduspoliitikas olema protektsionistlikum, ja on täielikult vastu Türgi liitumiskõnelustele. Ta on teravalt arvustanud Euroopa Keskpanga rahapoliitikat, väites, et euro jäiga kaitsmisega on see nõrgestanud Prantsusmaa tööstuse konkurentsivõimet.

Üks mis kindel: pärast Chiraci USA-vastast poliitikat on Sarkozy valmis USAga suhteid tunduvalt parandama. See tähendaks sula ELi ja USA suhetes. Mida aga kardetakse, on Sarkozy liiga äkiline loomus ning kaldumine autoritaarsusse ja natsionalismi. Samuti on ta oma seisukohtadelt nihkunud tsentrumist järjest enam paremäärmuslusse.

Prantsusmaa valimisjaoskonnad suleti eile kell kaheksa. Täna hommikuks peaksid esialgsed tulemused selged olema.