Tartumaa ettevõtete TOP

Viisteist aastat tegutsenud Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIG) erineb konkurentidest just selle poolest, et ei ole universaalne pank, vaid keskendub tarbimislaenudele.

Rausi hinnangul oli möödunud aasta mitte ainult neile, vaid kogu pangandussektorile väga edukas, sest inimeste jätkuvalt kasvavad palgad soosivad massilisemat tarbimislaenu võtmist.

"Keskendumine kitsale tootevalikule tuleb kasuks. Ei pea pakkuma võimalikult palju erinevaid teenuseid," ütleb BIGi juhatuse esimees Targo Raus. Möödunud aastal hakkas BIG pakkuma oma klientidele aga mugavat internetipanga iseteenindust ning aasta lõpus detsembris ka sms-laenu. Rausi sõnul on viimane aga põhjendamatult palju jututeemat pakkunud. "Sellest räägitakse rohkem, kui see tähelepanu väärib. Meie laenuportfellist moodustab see vaid 1-2 protsent," nendib ta, kuid ei välista, et selle osakaal aastatega tõusta ei võiks. Ettevõtte juht selgitab, et tarbimislaenude andmine on hooajaline. "Sellist hooajalisust nagu aiatööriistadel siiski ei tähelda," naljatleb Raus, kuid täpsustab, et kaubanduslikud allahindlused ning sellised pühad nagu jõulud toovad inimesed ringiga laenuandjate juurde.

Manguse hinnangul näitajad mahuliselt küll ei tõusnud, kuid tänu materjali hinnatõusule on mullused käibenumbrid suuremad. "Seinapaneelide hinnad on märgatavalt kerkinud, karkassi hinnad tõusevad aga vähem," räägib Mangus. Ent kuna töösse võetakse tervikobjektid, ei lööda hindu tootegruppide järgi lahku.

"Mahud olid eelmiste aastatega võrreldes siiski koormatud ning erilist sesoonsust me ei täheldanud," kommenteerib ta.

Veel lisab Mangus, et oma lootused on firma pannud nüüdseks kaheaastasele tütarettevõttele Lätis, kus neil on võrdlemisi soodne positsioon.

"Läti turul on potentsiaal suurem kui Eesti turul ning kasvuruumi küllaga," nendib Mangus. Lätti pole suurem ehitusbuum veel jõudnud.

Ettevõtlust pidurdab eelkõige toorainepuudus. Piiratud on nii tsemendi kui killustikuga varustatus. Ka usub Mangus, et 2008.-2009. aastal muutub konkurents Eestis tihedamaks.

Kõik objektid tootsid kasumit

K & P Ehitus ASil õnnestus esimest korda möödunud aastal kõik tööobjektid kasumlikult lõpetada.

Tartu ehitusfirma K&P Ehitus ASi rännak tunamulluselt 53. kohalt esimeste sekka toetub tegevjuht Kalev Pälli sõnul mitme asjaolu koosmõjule.

"Esiteks see, et oleme hinnanud oma majandustulemust ja pooleliolevaid objekte väga konservatiivselt," alustab Päll. Teiseks jäi möödunud aastasse päris mitu suurt ehitusprojekti. "Näiteks A. Le Coqi õlletehase logistikakeskus, Arensi mööbli kompleks Kõrvekülas ja Tigutorn Tartu kesklinnas on meie tehtud."

Varasematest aegadest osutab ta veel Kumu kunstimuuseumile, mille ehitusel valmis kolmandik betoonitöödest K&P Ehituse usina tööga. Kolmandaks nimetab Päll asjaolu, et 2006. aastal ei olnud selliseid objekte, mille kohta oleks saanud öelda, et ei tulnud välja.

"See oli esimene aasta, mil kõik objektid õnnestusid. Tavaliselt kipub ikka nii olema, et tulemus on oodatust kehvem. Kas me planeerime mõnevõrra suuremat kasumit või jääb objekt lausa kahjumisse," põhjendab ta.

2005. a edetabel

Esikolmikus läksid kohad vahetusse

Tartumaa ettevõtete esirinnas suuri muutusi pole - mullune esikolmik on väljavahetanud ainult ühe ettevõtte.

Kui mullu võitis Tartu Maja Betoontooted AS Balti Investeeringute Grupi Pank ASi (BIG) ja Saint Gobain Sekurit Eesti ASiees, siis tänavu on Tartu Maja Betoontooted taandunud teisele positsioonile ning lasknud BIGi esikohale. Sain Gobain Sekurit asendus aga hoopis K & P Ehitus ASiga.

Betoontooted on kuum kaup

Tartu Maja Betoontooted AS varustab raudbetoontoodetega ehitusettevõtjaid Eestis, Lätis ja Leedus. Lisaks Tartu tehasele alustati mullu tootmist ka Riia lähistel. Selleks investeeriti 100 miljonit krooni. "Otsus oli loogiline ja meile oli selge, et Lätti on vaja minna, ehkki ideed teoks teha polnud sugugi kerge," kõneles Tartu Maja Betoontooted ASi juhataja asetäitja Jaan Luts. Toona räägiti ka Leetu laienemisest. Kätte jõudnud 2006. aastal tulebki neil Tartumaa ettevõtjate edetabelis koht alla vanduda Balti Investeeringute Grupi Pang ASile.

Mullune teisekoha omanik võitis seekord

Möödunud aastal teisele kohal positsioneerunud BIGi tegevjuht arvas toona, et inimesed eelistavad BIGi, kuna nemad annavad laenu kiiresti ja lihtsalt. Ka kõrge protsent ei tundu inimesi hirmutavat: kundesid jätkub ja eelkõige läheb neile korda see, milliseks kujuneb igakuine tagasimakse.

BIG alustas tegevust Tartus, kuid oli 2005. aastaks laienenud mitmesse maakonda. Kokku oli firmal 12 esindust 9 linnas. Balti Investeeringute Grupi Pank ASi eesmärk oli mullu olla liider Eesti tarbimislaenude turul ning pikemas perspektiivis ka Lätis ja Leedus.

Autode esi- ja küljeklaaside tootja langes 8 kohta

Elva firma Saint-Gobain Sekurit Eesti AS toodab klaase kõikidele enamlevinud automarkidele. Juhataja Andi Kasaku kirjeldas Tartumaad mullu kui head kohta investeerimiseks, laienemiseks ja kasvamiseks. Kui 2004. aasta oli firmale raske ja täis väljakutseid, siis 2005. aastal maitsti juba töö ja investeeringute vilju. Muu hulgas saadi ISO sertifikaat keskkonnajuhtimissüsteemile. "Järgmise aasta plaan on hoida taset, veel paremate numbriteni jõudmine ei ole sugugi lihtne," ütles Kasak. Juhataja prognoosid olid reaalsed, mistõttu parem tulemus jäigi saavutamata. 2006. aasta edetabelis ollakse 11. kohal.

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2006. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. a majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta 6 näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005ga, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005ga, rentaablus aastal 2006 ning omakapitali tootlikkus aastal 2006.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.