Pistikupesa ohutuse tagavad CE-märgistus ja maandusklemmid

ASi Ensto Elekter turundusjuht Andres Meresmaa soovitab samuti eelistada CE-märgistusega pistikupesi. Eriti kahtlasteks peab ta Poola ja Türgi päritolu pistikupesi, millel ei pruugi ka koostematerjalid vastata ohutusnõuetele. Vaid Põhjamaade standarditähistega FI, N, S pistikupesad on Meresmaa kinnitusel kvaliteedilt CE-märgisega toodetest usaldusväärsemad.

Lisaks peab Püttsepp pesade sisemuses olevaid levinud kruviklemme oma praktika alusel ebakindlateks, kuna tihti on kruvid keermes viltu või on keermevint üldse maas. Sellised kontaktid jätavad juhtme loksuma ja tekitavad sädemeid. Kindlamaiks ja ohutumaiks peab ta moodsaid vedrudega surveklemme.

Meresmaa tõdemusel aga on odavamad, kuid ebakindlamad kruviklemmid elektrifirmade seas väga levinud.

Veelgi hullemaks peab ta kauplustes ja turgudel liikuvaid erikujulisi üleminekuid nõukogudeaegse pistikupesa ja moodsa pistiku vahel.

"Veneaegne pistikupesa kannatab voolutugevust 6,3 amprit, samuti üleminek, kuid moodsad seadmed on vähemalt kümneamprised," hoiatab ta.

Püttsepp keelaks igasugused üleminekud nende ülima tuleohtlikkuse tõttu üldse ära. Samuti peab ta kahtlasteks igasuguseid alaliselt kasutatavaid pikendusjuhtmeid - nii maandusklemmidega kui ka ilma. Kuna pikapeale kipub nendes maandusjuhe katkema.

Meie praktikas küll pole pistikupesade osas suuri puudusi märgata. Olulist tehnilist puudujääki ma näinud ei ole. Kauplustes peaks ikka olema korralik kaup. Vähemalt suuremates ehitusmaterjalide kauplustes on asi korras.

Erikujulised üleminekud on aga keelatud! Need on rahva seas kahjuks väga populaarsed, kuid äärmiselt tuleohtlikud.

Vedruklemm või kruviklemm - ma ei tea, see on pigem eelistuse küsimus. Siin ohutusel vahet pole.