Eesti filmitootjatele tekitavad enim kahju
projektid, mille arendamiseks on tehtud palju tööd, kuid mis
rahastamisvõimaluste vähesuse tõttu töösse ei jõua, leiab filmiprodutsent, Taska
Productionsi tegevjuht Kristian Taska.
"Filmitootjaid ei kohelda nagu teatreid, kellele makstakse igal aastal kindlaid toetussummasid. Meie peame oma projektidega iga aasta alguses justkui kooliõpilased käima Eesti Filmi Sihtasutuses projekte kaitsmas. Alles siis selgub, kas alanud aastal saab filmi töösse või mitte," selgitas Taska.
Et projektiga aga sihtasutusse minna, peab varem olema tehtud juba suur hulk arendustööd. "Kuigi teen aastas keskmiselt kaks filmi, siis arendan sama ajaga viis projekti. Osa asju lähevad töösse, osa saavad jaatava vastuse mõni teine kord, kuid ei pruugi siis enam ajakohased olla ja osa jäävadki tegemata," rääkis produtsent.
Taska sõnul on tema ettevõte Taska Productions "vahelduva eduga aastast aastasse nulli ringis tegutsenud", lisades, et kui riiklikke toetusi ei oleks, ei toodetaks siin üldse mängufilme. Eestikeelne kinoturg on selleks lihtsalt liiga väike.
Möödunud aastal valmis Taska Productionsil kaks mängufilmi - "Kuldrannake" ja "Meeletu" - mis küll kasumit ei tootnud, kuid ei olnud ka kahjumis. "Alati võiks paremini minna," ütles Taska.
Olukorra parandamiseks näeb Taska kaht võimalust. Ühelt poolt võiksid eesti tootjad enam teha kaastootmisfilme teiste riikide tootjatega, teisalt aga võiks tema sõnul ka suurematele filmitootjatele olla kehtestatud püsitoetused nagu teatritel.
"Näiteks võiks riik tellida enam ajaloolisi ja eesti kirjandusklassikal põhinevaid filme. Seda oleks väga vaja," rääkis Taska, kellel on praegu koos Elmo Nüganeniga käsil "Tõe ja õiguse" neljanda osa filmistsenaariumi kirjutamine. Film valmib loodetavasti järgmiseks sügiseks. 2009. aastaks aga on plaanis film Sinimägedest.