Nädal Ülo Toomsalu pilgu läbi

Jaanituled on kustunud, pead on selginenud. Kes elab linnas, peaks jaanipäevaks ikka maale sõitma ja kogema elu võimalikkust ka väljaspool linnamüüre. Mina nautisin jaanitule kuma Helmes. Igaüks võis seal täiesti ilma raha maksmata jaanituld austama minna ja tuli oli nii suur, et paistis kosmosesse ära. Ja mis kõige vahvam, kõik hea ja parem, mis kohalik külaselts oli rahvale pakkumiseks kohale toonud, oli tasuta. Külavanem hõikas mitu korda, et tulge ometi õllele. Olid ka mõned kangemad napsud ja nägin ka veinipudeli lahtikorkimist. Lisaks kuumad grillvorstid salatiga, lastele komme ja magusaid jooke ning torupillimees käis lugusid mängides ümber tule.

See on hoopis midagi muud kui elu ahnes Tallinnas, kus iga liigutuse eest küsitakse raha. Ka selleks, et austada eesti rahvakombeid ja pääseda jaanitule äärde, tuleb pilet osta. Loomaaedki suudab lastekaitsepäeval piletivaba päeva korralda. Muidugi on jaanilaupäev Rocca al Mare vabaõhumuuseumi jaoks suurepärane võimalus raha kokku lüüa ja esinejatel ju ka tasu saamiseks käsi õieli, aga kuidagi veider on ikkagi jaanitulele pääsemiseks pilet lunastada. Seda mõnusam on tõdeda, et kuskil kaugel suurlinlikust kasu tagaajamisest on kõik tasuta.

Õiguskantsler Allar Jõks on paljudele poliitikutele nagu ora ühes õrnas kohas. Nüüd tegi ta kurja avalduse seoses riigikogus vastu võetud seadusega, mis suurendab järsult tasusid taastuvenergia tootjatele. Jõks näeb siin võimalikku poliitilist korruptsiooni. Nagu ikka hakkavad süüdistustule alla jäävad asjaosalised käte ja jalgadega vehkima, löövad risti ette ja ahastavad: tulgu kõigevägevam tunnistajaks, see ei ole mitte kuidagi nii, nagu härra õiguskantsler kõneleb. Üks kurja juurikaks peetav ärimees Urmas Sõõrumaa kinnitab pisarsilmi, et tema oma nina äia energeetikaärisse ei topi. Loomulikult, nad isegi ei räägi sel teemal. Kui Priit Maran tahabki oma elektrijaamast juttu teha, käratab Sõõrumaa: kuss, ma ei taha sellest midagi kuulda, see ei huvita mind absoluutselt.

Aga Jõksil pole see esimene kord valusalt suud pruukida. Küllap paljud poliitikud mõtlevad, et õiguskantsleri institutsioon võib ju olemas olla, nagu demokraatlikule riigile kohane, kuid miks see Jõks pahandab kogu aeg. Iga kord, kui on mingi kasulik otsus ära tehtud, tuleb tema, räägib korruptsioonist ja seaduserikkumisest. Olgu ilusti tasa ja kõigil oleks hea olla. Aga tema ei ole tasa. Keskerakonna juht Edgar Savisaar teadis aastapäevad tagasi, et ega see Jõks niisama ei mässa, normaalne inimene sellist krõbedat juttu ju ei räägiks. Tulevad valimised, küll te siis näete, mis erakonna nimekirjas Jõks välja kargab. Seekord Savisaar eksis. Tulid valimised, aga Jõks on ikka oma kohal ja võtab sõna. Võib-olla ta teeb lihtsalt oma tööd, nagu töölepingus on kirja pandud.

Kolmapäeval teatas meie peatoimetaja asetäitja Raimo Ülavere, et lahkub töölt 20. juulil. Kuhu, keeldub ta kangekaelselt ütlemast. Me küll ähvardasime ja hirmutasime teda, aga Raimo suu on lukus. Minu esimene mõte oli, et kas tõesti Oliver Kruuda, see oma meediaimpeeriumi punuda ähvardav oligarh. Jah, aga selline Raimo, nagu meie teda teame, ju Kruudale ei sobi. Siis peaks Raimo vaikselt kodus istuma ja tasa olema.

Noh, aga mesilinnukesi ei või iial teada, ütles Puhh.

Hetkel kuum