• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,00%6 227,42
  • DOW 300,00%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,47%8 815,71
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,71
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,00%6 227,42
  • DOW 300,00%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,47%8 815,71
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,71
  • 10.07.07, 12:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läänemere peamine prügiallikas on turism

HELCOM-i äsja avaldatud merereostusalasest uuringust selgus, et peamisteks Läänemerd reostavateks prügiallikateks on turism ja rannapuhkealad, samuti kaubanduslik laevandus (kalapaadid, tankerid, reisilaevad, kaubalaevad) ja lõbusõidulaevad.
HELCOM-i (Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni) äsja avaldatud merereostusalase projekti andmete põhjal on prügireostus Läänemeres kõige madalam Euroopas, seda eelkõige tänu Helsingi Komisjoni poolt rakendatud keskkonnakaitse meetmetele ja kohalike elanike poolt korraldatud koristuskampaaniatele.
Prügireostust ei peeta Läänemere puhul nii suureks probleemiks kui Põhjamere puhul. „Sellegipoolest tuleb tähelepanu pöörata konkreetsetele kohtadele, kus prügireostus on laiaulatuslikum ja millel on kahjulik mõju keskkonnale või mis võib põhjustada majanduslikku kahju rannikul elavatele inimestele," selgitas Helsingi Komisjoni peasekretär Anne Christine Brusendorff.
Läänemerd reostavateks peamisteks prügiallikateks on turism ja rannapuhkealad, samuti kaubanduslik laevandus (kalapaadid, tankerid, reisilaevad, kaubalaevad) ja lõbusõidulaevad. Soome lahel on peamiseks prügireostuse allikaks kaubalaevad ja laevandus üldiselt. Kalandustegevusest pärinevat prügi leidub aga ohtralt kogu Läänemere piirkonnas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samas varieerub regiooniti prügireostuse ulatus ja prügi kogus. Näiteks Pärnu piirkonnas on prügi kogus merel vähenenud 100-200 tonnilt 1995.-1996. aastatel ühe tonnini 2006. aastal. Paljudel juhtudel oli rannikutel leitud keskmine prügikogus 6-16 ühikut 100 meetri rannikuala kohta.
Suurimateks mere reostajateks peavad eksperdid hoopis põllumajandusest ja töötlemata heitveest pärinevaid fosfori- ja lämmastikujääke.
Alates 1990. aastatest on HELCOM-i liikmesriigid rakendanud Läänemere kaitsmiseks erinevaid meetmeid. Ühe olulise meetmena on keelustatud laevadelt prügi merre heitmine. HELCOM-i nõuete kohaselt tuleb prügi enne sadamast lahkumist anda sadama vastuvõtukohtadesse. Kindlustamaks prügivedu kogumispunktidesse, ei nõuta prügi ladustamise eest lisatasu. Tasud kaetakse üldistest sadama- või keskkonnatasudest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele