• OMX Baltic0,00%299,53
  • OMX Riga0,27%890,79
  • OMX Tallinn−0,11%2 061,27
  • OMX Vilnius−0,1%1 206,33
  • S&P 5000,55%6 298,32
  • DOW 300,59%44 514,36
  • Nasdaq 0,79%20 893,75
  • FTSE 1000,52%8 972,64
  • Nikkei 2250,6%39 901,19
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%90,4
  • OMX Baltic0,00%299,53
  • OMX Riga0,27%890,79
  • OMX Tallinn−0,11%2 061,27
  • OMX Vilnius−0,1%1 206,33
  • S&P 5000,55%6 298,32
  • DOW 300,59%44 514,36
  • Nasdaq 0,79%20 893,75
  • FTSE 1000,52%8 972,64
  • Nikkei 2250,6%39 901,19
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%90,4
  • 10.07.07, 12:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Röhitsevad lehmad süüdi kliimakatastroofis

Kui anda lehmadele sööta, mis tekitab neil vähem röhatusi, vähendab see kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist, teatasid Briti teadlased eile.
Selleks tuleb vaid leida uued söödad, milles oleks õiges vahekorras kiudained, valgud ja suhkrud ning mida oleks veistel lihtsam seedida, ütles Suurbritannia karjamaade ökoloogiaga tegeleva instituudi teadlane Michael Abberton Reutersile.
See annaks talunikele võimaluse vähendada metaangaasi õhkupaiskamist, millel on oluline roll kliima soojenemises.
Päevas röhitseb lehm välja umbes 100 kuni 200 liitrit metaani, niisiis oleks veiste ninaesise muutmine kasvuhoonegaaside vähendamise kava üks märklaudu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Üldlevinud eksiarvamuse järgi pole süüdi mitte röhatused, vaid veise teisest otsast väljuvad kõhugaasid, kuid peasüüdlane on siiski röhitsemine," ütles Abberton.
Põllumajanduse osa kasvuhoonegaaside väljapaiskajate bilansis on Suurbritannias umbes seitse protsenti, kuid nii metaani (37 protsenti) kui lämmastikoksiidi (67 protsenti) puhul on põllumajanduse käes liidrikoht.
Kasvuhoonegaase süüdistatakse üleilmses kliima soojenemises. Teadlaste hinnangul võib maakera keskmine temperatuur selle sajandi lõpuks tõusta kaks kuni kuus kraadi, see toob kaasa nii uputusi, kõrbestumist kui ka laastavaid torme.
Kliima soojenemisega seoses on käima lükatud tohutu hulk uuringuid. Veiste ninaesine kui gaaside vähendamise võimalus on vaid üheks näiteks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 30 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele