- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Internetis on vähem rohkem
Internetikülgede sisu puhul kehtib põhimõte
- vähem on rohkem.
USA Missouri ülikooli teadlased vaatlesid, kuidas inimesed vaatasid internetikülgedelt pilte ning selgus, et inimesed suutsid rohkem tähelepanu pöörata lehekülgedele, kus valik oli väiksem, vahendas Physorg. Sellel teadmisel võib olla suur mõju nii interneti otsingumootorite, uudisportaalide kui ka netireklaami tulevikule.
"Ükskõik millisel uudisportaali esiküljel on vähemalt poolsada lingitud lugu. See viitab eeldusele, et inimesed justkui ihkaksid suuremat valikut. Kuid meie uuringust selgus, et rohkem võimalusi pole ilmtingimata parem. Pigem võib see panna piiri inimese võimele keskenduda lehekülje sisule," ütles Missouri ülikooli ajakirjandusosakonna professor Kevin Wise.
Katses paluti osalejatel valida netiküljelt kolm pilti, mida nad sooviksid põhjalikumalt vaadata. Ühel juhul piirdus valik kuue väikese pildiga, teisel oli pilte 24.
Piltide valiku ajal jälgiti valijate pulssi.
Kui inimese tähelepanu millelegi kinnistus, aeglustus südame löökide arv lühikeseks ajaks. Teadlased leidsid, et neil, kes valisid kuue pildi hulgast, ilmnes selline tähelepanule viitav muudatus südamerütmis. Neil, kes valisid 24 pildi hulgast, sellist muudatust ei esinenud.
Pärast piltide vaatamist üritati ühe segava ülesande abil katseisikute tähelepanu hajutada ning pärast seda pidid nad varem nähtud pilte ära tundma. Need, kes valisid kuue pildi hulgast, olid 99 protsenti täpsed. Suurema valikuga katserühm suutis ära tunda vaid 89 protsenti nähtud piltidest. Samuti oli väiksema valikuga rühm kiirem.
Wise'i sõnul näitab see, et piltide äratundmine on kiirem ja täpsem, kui valik on väiksem. Kui inimene peab kasutama liiga palju vaimujõudu selleks, et pildini jõuda, ei jätku tal enam jõudu selleks, et pilt meelde jätta. "Ühel hetkel on meie aju ülekurnatud ega suuda töödelda uut infot, ilma vana infot ohvriks toomata."
Ta soovitab kaaluda, et netikülgedel oleks väiksem pildivalik, aga sama reegel võib kehtida ka video ja teksti puhul, kuigi seda peab Wise veel vajalikuks edasi uurida.
Uuring ilmus ajakirjas Computers in Human Behavior.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele