• OMX Baltic−0,08%300,34
  • OMX Riga0,55%893,41
  • OMX Tallinn0,2%2 062,42
  • OMX Vilnius−0,34%1 194,45
  • S&P 5000,00%6 092,16
  • DOW 30−0,25%42 982,43
  • Nasdaq 0,31%19 973,55
  • FTSE 100−0,46%8 718,75
  • Nikkei 2251,44%39 504,08
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,39
  • OMX Baltic−0,08%300,34
  • OMX Riga0,55%893,41
  • OMX Tallinn0,2%2 062,42
  • OMX Vilnius−0,34%1 194,45
  • S&P 5000,00%6 092,16
  • DOW 30−0,25%42 982,43
  • Nasdaq 0,31%19 973,55
  • FTSE 100−0,46%8 718,75
  • Nikkei 2251,44%39 504,08
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,39
  • 18.07.07, 13:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lätlased investeerivad kahe mere ühendamisse 10 miljardit dollarit

Mõned Läti ettevõtjad on käivitanud 10 miljardi dollari (113 mld krooni) suuruse projekti, et kaevata kanal, mis ühendaks Daugava ja Dnepri jõe, kirjutas Dienas Bizness.
Kanal ühendaks Balti mere Musta merega, teatas Jaunais zida cels (uue siiditee) esindaja Haralds Ermalis.
Ermalisi sõnul on projektist huvitatud maailmakuulsad pangad, ka on lootust saada raha Euroopa Liidust, vahendas BBN.
Samal ajal on paljud poliitikud, keskkonnakaitsjad ja mõned ettevõtjad projekti suhtes skeptilised, nimetades seda tsirkuseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esialgsete hinnangute kohaselt võiks Riia- Hersoni kanali kaudu vedada iga aasta 140 miljonit tonni kaupa, mis on kaks korda suurem kui Läti sadamaid läbiv aastane kaubamaht. Trass läbiks Lätit, Valgevenet ja Ukrainat ning oleks 2100 km pikk.
Kauba laevaga vedamine on 60 korda odavam, kui autotransport ja 2-5 korda soodsam kui raudtee transport.
Ermalisi sõnul peab nii suure projekti heaks kiitma rahvas ja vastav referendum on korraldamisel. "Valitused ja parlamendid vahetuvad, kuid kui projekt leiab heakskiidu rahvahääletusel, siis on see hea garantii," lisas ta. Nimelt nõuavad pangad, kes projekti rahastavad tagatisi selle ellu viimise kohta, kuna ehitus kestaks 10 aastat. Sarnane hääletus korraldataks ka Valgevenes ja Ukrainas.
Lätis investeeritaks ka kolme hüdroelektrijaama Krustpilsis, Jekabpilsis ja Daugavpilsis, et muuta jõgi parvetatavaks. Koos elektrijaamadega ehitakse lüüsid ja 15 kaid, ka mitmed sillad tuleb ümber ehitada.
Kogu projekti majandamiseks luuakse kolm ettevõtet. Üks hakkab vastutama kanali hooldamise ja seal opereerimise eest. Teine haldav 1000 alusest koosnevat laevastikku, kolmas haldaks hüdroelektrijaamu.
Kanalit sel marsruudil taheti ehitada juba enne Esimest maailmasõda ja 1960. aastatel.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 21 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele