- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähem raha täna, vähem kohustusi homme
Meie pere rahaasjade prioriteet on neli-viis aastat olnud uue kodu soetamine, alates krundi ostmisest, eluasemelaenu võtmisest, ehituslepingu sõlmimisest ja muidugi kestvast investeerimisest kinnisasja, oma majja.
Vahepealsel ajal sai ära müüdud endine eluase - väiksemapoolne kolmetoaline korter Keilas. Saadud tulust maksin ära üle poole eluasemelaenust, eelistades pigem väiksemate kohustustega tulevikku kui lühemaajalist rahalist muretust olevikus.
Seepärast pole kaugeltki kõik valmis. Kas kunagi saabki? Üksjagu on teha haljastuses.
Ent rahaliselt raskemad ajad on nüüdseks vast seljataga. Eluasemelaen tiksub küll edasi, aga see pole just ülearu koormav. Ahjaa - laenu ennast ei tahtnud ma ka väga pikaks venitada, sest see oleks paisutanud pangale makstavaid intresse.
Valisin eluasemelaenu pikkuse sellise, et laenujäägi maksimumi ajal suudaksin ära teenindada nii selle kui ka vältimatud rahalised väljaminekud. Seejuures üle midagi eriti ei jääks. Ikka põhimõttel, et olgu esialgu kas või raskem, aga olgu vähem tulevikku lükatud kohustusi.
Mul on meeles Igor Gräzini mõtteavaldus, milles ta kirjeldas laenuvõtmist oma USA-perioodil - maksin alguses nii, et veri ninast väljas…
Nüüd, mil suurem rabistamine möödas, tekkis mõte, et võtaks rahaasjad ühe mütsi alla kokku, koostaks kinnisasja bilansi. Olen aja jooksul (alates 2002. aasta septembrist) tehtud kulutused kirja pannud, nendest on saanud hirmuäratavalt pikk tulp.
Krunt oli kommunikatsioonidega, asfaltteedega, valgustusega, sõnaga - tipp-topp.
Ehituslepinguga makstud raha eest valmis majakarp ja osa siseviimistlusest, ehkki oleks pidanud valmima mõnevõrra rohkem. Ent kellel poleks ehitus esialgselt kavandatust kallimaks läinud? Kinnisvarahindade tõusu tingimustes oli selle faktiga õnneks veidi kergem leppida. Sanitaartehnika, parkett, ja sisetrepp said hangitud parema hinna eest, kui ehituslepingus oli ette nähtud.
Kui peaks alustama teist korda, oleks ses mõttes targem, et "võtmed kätte" paketi peale ei läheks.
Lööks ehituse kahte ossa - majakarp ja kõik ülejäänu, mis seisneb peamiselt siseviimistluses. Sest olgu ehitusleping kuitahes detailselt kirja pandud, tekib ikkagi vajadus midagi omal käel osta. Olgu need materjalid või tehnika juba parem lepingust väljas.
Hetkel kuum
Võib-olla tekitab nõutust ja pole raamatupidamislikult õige, et kandsin varade poolele ka laenulepingu sõlmimise tasud, pangale makstud laenuintressid, notaritasud, riigilõivud, hindamisaktid ja kindlustusmaksed. Need on varad, mida kinnisasja juures eksisteeri. Aga ilma nendeta poleks ka hakkama saanud, neid kulutusi tuli tahes-tahtmata finantseerida.
Seepärast pidasin õigeks ka need kirja panna ja nn omahinna sisse arvestada. Tehtud kulutuste rahastamise pool on suhteliselt lühike: praegune laenujääk, endise eluaseme müügist saadud raha ja omafinantseering.
Eluasemelaenu igal kuul tagasi makstes vahetab mõni tuhandekene taas asukohta, liikudes laenujäägi alt omafinantseeringu alla.
Aga kus on siis kinnistu turuväärtus ja kasum? Turuväärtus oleks uues hindamisaktis, aga seda tühja lisakulutust ma ei tee. Olen konservatiivne, pere maja müüa ei kavatse ja mingist kasumist ei mõtle.
Autor: Mati Feldmann
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele