• OMX Baltic−0,04%297,24
  • OMX Riga0,33%919,57
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 219,34
  • S&P 500−0,24%6 395,78
  • DOW 300,04%44 938,31
  • Nasdaq −0,67%21 172,86
  • FTSE 1001,08%9 288,14
  • Nikkei 225−0,59%42 637,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,75
  • OMX Baltic−0,04%297,24
  • OMX Riga0,33%919,57
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 219,34
  • S&P 500−0,24%6 395,78
  • DOW 300,04%44 938,31
  • Nasdaq −0,67%21 172,86
  • FTSE 1001,08%9 288,14
  • Nikkei 225−0,59%42 637,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,75
  • 30.07.07, 17:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teadus- ja arendustöö kulutused kasvasid ligi poole võrra

Statistikaameti möödunud aasta kohta koostatud aastaraamatust selgub, et 2006. aastal tegid kulutused teadus- ja arendustöösse järsu hüppe.
Kui 1998.-2006. aastani kasvasid investeeringud teadus- ja arendustöösse keskmiselt 17%, siis ainuüksi möödunud aastal oli kasv 47%. See oli tingitud nii üldisest tööjõukulude kui ka riigieelarve teadus- ja arendustöö eraldiste olulisest suurenemisest.
Kuigi 2006. aastal kasvas ka teadlaste ja inseneride arv, ei ole nende arendustöödeks kulutatud inimtööaastad jõudnud veel 1990. aastate teise poole tasemele. Üks põhjus on üliõpilaste arvu suurenemine, mistõttu jääb õppejõududele teadustööks vähem aega.
Teadusvaldkondadest kasvas riiklik rahastamine kõige rohkem loodus- ja tehnikateadustes, vastavalt 65% ja 56%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõtete teadus- ja arendustöö andmeid koguti esimest korda 1998. aasta kohta. Ettevõtlussektori kulutused hõlmasid siis vastavatest kogukulutustest vaid 20%, 2005. aastal aga juba 45%. Siit on siiski veel pikk maa arenenud tööstusmaade tasemeni, kus ettevõtlussektori tehtavad teadus- ja arendustöö kulutused hõlmavad kogukulutustest kaks kolmandikku.
Ettevõtete kulutustest 85% oli 2005. aastal seotud toote- ja protsessiarendustöödega, seevastu mitteinstitutsionaalsetes sektorites kulus lõviosa (52%) alusuuringutele (2006. aastal 48%).

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 27 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele