Bluusiveteran oli hoogu täis

Vana mees näis seesmiselt lustakaid mõtteid täis olevat. See ei takistanud tal olemast samaaegselt autoriteet ning bluusikorüfee. Honeyboyst õhkus krutskilist meelt ja elukogemust. Kuigi oli näha, et tema keha hakkab igavikule vaikselt alla andma, oli vaim ikka veel värske ja valmis.

Restoranikontserdi vorm näis olevat talle kodune. Enne esinemist jõi bluusitäht kõrvallauas kohalike muusikutega õlut ning võttis seejärel laval kitarri vilunud võttega kindlasse haardesse.

Kümnenditega käe sisse kulunud mänguvõtted nii lihtsalt ei unune. See oli mees, kes teadis, mismoodi autentne bluus kõlama peab. Natuke mudane sound, veerandtooniga möödapanek - see on juba originaali sisse kirjutatud.

Pisike esinemisnurk Clazzi restoranis on tavapäraselt mõeldud muusikutele, kelle roll on mängida taustaks. Honeyboy oli selles mõttes muidugi erand. Juba tema limusiiniga saabumine oli eriline. Publik ja kaameratega varustatud ajakirjanikud ootasid meest õues ning sisenesid restoraniruumi alles pärast muusikut. Õigupoolest läks kõige esimesena kitarr, siis Honeyboy ning seejärel kuulajad-ajakirjanikud.