Uudised
Kaspar Oja
12. august 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtjal lihtsam leida ?töötajaid

Kuigi statistika seda veel ei kinnita, on tööandjate sõnul tööjõupuudus Eestis veidi vähenenud. ASi Klaasimeister juhi Tarmo Jullineni sõnul ei ole tööjõuga viimase aasta jooksul enam suuri hädasid olnud. Järjekorda ukse taga küll ei ole, aga olukord on parem kui pooleteise aasta eest, lausus Jullinen.

Ka Viking Window ASi juhatuse liige Toomas Agasild kinnitas, et tööjõupuuduse poolest oli kriitiline pigem eelmine aasta.

ETS NORD ASi juhataja Urmas Hiie on tööjõu suhtes üsna optimistlik. Tema sõnul on tööjõudefitsiit pigem ettekääne tähelepanu kõrvalejuhtimiseks tegematajätmistelt. "Tööjõul on oma hind," märkis Hiie.

Tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi sõnul on juba enam kui pool aastat Soomest ehitajaid tagasi tulnud. Toomas Agasilla hinnangul on selle põhjuseks palganumbrite erinevuse vähenemine Eestis ja väljaspool Eestit töötamise vahel. EKO Majad OÜ nõukogu esimehe Arvo Pihli sõnul hakkavad paljud tagasi tulnud FIEdeks.

Merko Ehituse arendusdirektori Agnes Hanseni sõnul on täiendavalt oma mõju hakanud avaldama asjaolu, et palgatasemete ühtlustudes on Eestisse hakanud tagasi tulema inimesi, kes vahepeal välismaale tööle läksid, tuues endaga kaasa ka uued kogemused ja töökultuuri. Suurem palk ei korva enam paljude jaoks kodumaast ning perest, sõpradest eemalolekut, ütles Hansen.

Soomes töötanud, kuid sealt tagasi tulnud ehitaja Priit Jaansoo sõnul on inimeste tagasituleku põhjused erinevad. Eestis saab pere juures olla ja raha saab ka enam-vähem sama palju kui Soomes, lausus Jaansoo.

"Tööjõuvoolavus on mõnevõrra vähenenud ja töötajate leidmine lihtsamaks muutunud," ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. Samas võib see tema sõnul olla ka ajutine nähtus. "Mul on ka selline tunne, aga seda on veel vara väita," nentis Puusepp tööjõudefitsiidi leevenemise kohta.

Järvamaal paikneva põllumajandusettevõtte Estonia OÜ juhi Ain Aasa sõnul on nad suutnud tööjõudu säilitada. Soomest tagasi tulnutega on peetud läbirääkimisi, kuid tulemusteni pole veel jõutud.

Aktsiaseltsist HC Betoon öeldi Äripäevale, et on mõningaid ametikohti, mille täitmisega enam probleeme ei ole. Näiteks autojuhte on piisavalt ja kui mõni lahkub, siis leitakse uus.

Ehitusettevõtte YIT personalijuhi Anneli Metsmaker-Neeroti sõnul on tööjõupuudus vähenemas. Ehitussektoris reguleerib seda turg: ehitusmahud on vähenenud, seega on ka vajadus tööjõu järele väiksem.

Baltika Groupi juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul pole meeleheitlikku olukorda töötajate leidmisel olnudki.

Probleeme on olnud tööjõuvoolavusega. Milderi sõnul on see seotud peamiselt noortega ning tegemist on tasakaalustuva vooga - inimesi nii tuleb kui ka läheb. Tema hinnangul võib selline nähtus vähenema hakata, sest kohta, kust ära mindud, enam niisama tagasi ei saa.

Palkade kiire kasvu ajal on Milderi sõnul kõige enam tõusnud just kõige madalamad palgad. Ent tema arvates ei ole palk siiski peamine, mis inimesi töötama motiveerib. Olulisem on, et töö oleks huvitav ja kolleegid meeldivad.

Tööjõudefitsiit pole probleem ainult Eestis. Milderi sõnul on probleeme kõikjal, kus toimub kiire areng. Välismaale laienedes on Baltikal keeruline leida müüjaid, kui uus pood avatakse uues kaubanduskeskuses, kuhu otsivad korraga töötajaid paljud kauplused.

Tööjõuprobleemi leevendamiseks käivitas Baltika sel aastal jaekaubanduse akadeemia, kus koolitatakse 150 inimest moekaubanduse valdkonnas.

Tööjõupuuduse vähenemist kõik ettevõtted siiski ei taju. Kohvikuketist Double Coffee öeldi, et nemad veel tööjõudefitsiidi leevenemist ei tunne - puudus on kokkadest ja ettekandjatest.

Samas loodeti, et sügisel tuleb tööle rohkem tudengeid, kes otsivad osalise tööajaga tööd.

Loogiline on, et palgatasemed ühtlustuvad. Teisest küljest ei saa palgad lõputult kasvada. Kui kiire kasv saab läbi, muutub olukord tööandjate jaoks lihtsamaks.

Sagenenud on kollektiivsed koondamised, näitena võib tuua Kreenholmi, Eesti Raudtee ja puidusektori, milles võivad sügisel aset leida koondamised. See toob leevendust tööjõudefitsiidile.

Väga märgatavaid muudatusi tööturu olukorras, mis puudutaksid kõiki valdkondi, toimunud ei ole. Küll hakkab järjest enam ettevõtteid aru saama, et konkurentsivõimeliste palkadeta tööjõuturul hakkama ei saa. Neil, kes on valmis oma töötajatele korralikku palka maksma, on ka suuremad võimalused töötajate leidmiseks.