• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,37%63 717,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,18
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,37%63 717,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,18
Looduskaitsjate sõnul on tänavu Atlandi ookeani põhjaosas asuvas Biskaia lahes nähtud 80 protsendi võrra vähem delfiine kui mullu sama aja jooksul.
Kõigi kolme levinuma delfiiniliigi – pudelnina delfiin, harilik delfiin ja vöötdelfiin – arvukuse dramaatilise languse taga arvatakse olema kaks põhjust, vahendas physorg.com.
Üks neist on kaaspüük. Biskaia lahes, mida ääristavad Hispaania põhjarannik, Ida-Prantsusmaa ja Suurbritannia lõunatipp, on levinud prantsuse paaristraalerid, mis veavad enda vahel hiiglaslikke võrke. Võrkude suurus on võrreldav umbes kahe jalgpalliväljakuga. Selline püügimeetod on mereimetajatele äärmiselt ohtlik.
"Delfiinid jäävad sinna sadade kaupa lõksu ja lämbuvad, kuna nad ei saa tõusta veepinnale värsket õhku hingama," ütles Biskaia delfiiniuurimiskeskuse uurija Clive Martin. Delfiinid peavad veepinnal hingamas käima iga viie minuti järel.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele