• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 23.08.07, 11:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuhu küll kõik delfiinid jäid?

Looduskaitsjate sõnul on tänavu Atlandi ookeani põhjaosas asuvas Biskaia lahes nähtud 80 protsendi võrra vähem delfiine kui mullu sama aja jooksul.
Kõigi kolme levinuma delfiiniliigi – pudelnina delfiin, harilik delfiin ja vöötdelfiin – arvukuse dramaatilise languse taga arvatakse olema kaks põhjust, vahendas physorg.com.
Üks neist on kaaspüük. Biskaia lahes, mida ääristavad Hispaania põhjarannik, Ida-Prantsusmaa ja Suurbritannia lõunatipp, on levinud prantsuse paaristraalerid, mis veavad enda vahel hiiglaslikke võrke. Võrkude suurus on võrreldav umbes kahe jalgpalliväljakuga. Selline püügimeetod on mereimetajatele äärmiselt ohtlik.
"Delfiinid jäävad sinna sadade kaupa lõksu ja lämbuvad, kuna nad ei saa tõusta veepinnale värsket õhku hingama," ütles Biskaia delfiiniuurimiskeskuse uurija Clive Martin. Delfiinid peavad veepinnal hingamas käima iga viie minuti järel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teine ja olulisem põhjus on ilmselt see, et delfiinidel pole Biskaia lahes enam midagi süüa ja seega on nad mujale kolinud. "Nii hispaanlastel, prantslastel kui ka inglastel on sel aastal anšoovisepüük täielikult ebaõnnestunud. Anšoovis on aga delfiinide põhitoit," selgitas Martin.
Võibolla on delfiiniparved, mis pudelninade puhul koosnevad umbes tosinast isendist, hariliku delfiini puhul aga isegi tuhandetest, suundunud lääne poole toitu otsima. Seda oletust toetab asjaolu, et tunduvalt on vähenenud ka kaladest toituvad merelindude – tormilindude, alkide, suulade – arvukus.
Biskaia lahe uurimisprogramm on delfiinide liikumist süstemaatiliselt jälginud juba 13 aastat. Võrreldes 2004 ja 2005 aastaga on delfiinide arvukus langenud 50 protsenti. Biskaia lahes on delfiinipopulatsioonide mitmekesisus suurem kui kuskil mujal maailmas. Clive paneb ette muuta kogu piirkond mereelustiku kaitsealaks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele