Kuhu küll kõik delfiinid jäid?

Kõigi kolme levinuma delfiiniliigi – pudelnina delfiin, harilik delfiin ja vöötdelfiin – arvukuse dramaatilise languse taga arvatakse olema kaks põhjust, vahendas physorg.com.

Üks neist on kaaspüük. Biskaia lahes, mida ääristavad Hispaania põhjarannik, Ida-Prantsusmaa ja Suurbritannia lõunatipp, on levinud prantsuse paaristraalerid, mis veavad enda vahel hiiglaslikke võrke. Võrkude suurus on võrreldav umbes kahe jalgpalliväljakuga. Selline püügimeetod on mereimetajatele äärmiselt ohtlik.

"Delfiinid jäävad sinna sadade kaupa lõksu ja lämbuvad, kuna nad ei saa tõusta veepinnale värsket õhku hingama," ütles Biskaia delfiiniuurimiskeskuse uurija Clive Martin. Delfiinid peavad veepinnal hingamas käima iga viie minuti järel.

Teine ja olulisem põhjus on ilmselt see, et delfiinidel pole Biskaia lahes enam midagi süüa ja seega on nad mujale kolinud. "Nii hispaanlastel, prantslastel kui ka inglastel on sel aastal anšoovisepüük täielikult ebaõnnestunud. Anšoovis on aga delfiinide põhitoit," selgitas Martin.

Võibolla on delfiiniparved, mis pudelninade puhul koosnevad umbes tosinast isendist, hariliku delfiini puhul aga isegi tuhandetest, suundunud lääne poole toitu otsima. Seda oletust toetab asjaolu, et tunduvalt on vähenenud ka kaladest toituvad merelindude – tormilindude, alkide, suulade – arvukus.

Biskaia lahe uurimisprogramm on delfiinide liikumist süstemaatiliselt jälginud juba 13 aastat. Võrreldes 2004 ja 2005 aastaga on delfiinide arvukus langenud 50 protsenti. Biskaia lahes on delfiinipopulatsioonide mitmekesisus suurem kui kuskil mujal maailmas. Clive paneb ette muuta kogu piirkond mereelustiku kaitsealaks.