- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Silja endine omanik müüs aktsiad
Enne börsipäeva algust sooritas Hansabank Markets kaks tehingut - ühe kahekümne ja teise kaheksateistkümne miljoni aktsiaga.
"Hansapank ostis 20 miljonit aktsiat ja müüs 18 miljonit kohe edasi, ülejäänud realiseeruvad lähiajal," avas veidi tehingute tagamaid Hansabank Marketsi kapitaliturgude projektijuht Mihkel Torim.
"Meie hinnangul pidi müüja pool varem või hiljem oma Tallinki positsiooni realiseerima," lisas ta. Kes teine peaks oma varasid müüma kui mitte pankrotikaitse all tegutsev ettevõte? Tehing tehti 20,5 krooniga aktsia kohta, mis tähendab, et müüja kontole kanti 410 miljonit krooni. Kuigi Torim ei soostunud avaldama, kellelt miljonipakk osteti ehk kes oli müüja, on numbrid ja faktid üheselt mõistetavad.
Kui Tallink möödunud aastal Sea Containersilt Silja Line'i omandas, tasuti viimase eest veidi enam kui seitsmele miljardile kroonile lisaks ka viie miljoni Tallinki aktsiaga. Viiest miljonist sai aga pärast fondiemissiooni kakskümmend miljonit. Täpselt sama kogus, mis eile müüki tuligi. Sea Containersi müügikeeld lõppes aga 19. juulil, mis klapib jällegi väga hästi, sest keerulises olukorras oleva endise Silja Line'i omanikettevõtte müügitehingu vormistamiseks vajati lihtsalt veidi aega.
Juuni lõpus ütles Sea Containersi investorsuhete kontaktisik William Galvin Äripäevale, et ei saa tol ajal veel õhus olnud müügiplaane küll ametlikult kinnitada, kuid võib tõepoolest eeldada, et ettevõte kavatseb Tallinki aktsiatest võimalikult kiiresti vabaneda.
SEB Enskilda Balti aktsiaturgude osakonna juhataja Sten Sumberg ei osanud tehingu detaile küll kommenteerida, kuid pakkus samuti välja, et müügipoolel oli ilmselt Sea Containers.
Müügiga kadusid Mihkel Torimi arvates ka hirmud, et suurkogus suunatakse turule ja sikutatakse sel viisil aktsia hinda alla. Torim kinnitas, et kõrgklassi koguse Tallinki aktsiate vastu on huvi olnud juba pikemat aega.
"Ostjateks olid USA ja Ühendkuningriikide fondid," täpsustas Torim ning lisas, et turult kätte saadav aktsiahulk oli nende fondide suuruse tõttu selgelt liiga väike, mistõttu kauged investorid olidki korralikku aktsiaportsu juba mõnda aega oodanud.
Tallink Grupi finantsdirektor Janek Stalmeister jättis tehingu kommenteerimise tehingu osapooltele, kuid kinnitas siiski, et uute suurinvestorite liitumine Tallinkiga ei ole kunagi juhuslik ning loogiline on tema meelest ka eilsete ostjate päritolu.
"Oleme teinud palju tööd, tutvustamaks Tallinki just Suurbritannia ja USA investoritele, ning seega on huvi nendest piirkondadest ka mõistetav ning väga teretulnud," märkis Stalmeister.
Sea Containers teenis Tallinki aktsiate müügiga kenakese kasumi, sest kui nüüdse Läänemere kuningettevõtte aktsiad eelmise aasta suve alguses uuele omanikule liikusid, hindas turg ühte väärtpaberit fondiemissiooni arvesse võttes 14,94 krooniga. See tähendab veidi üle aasta hoitud aktsiate eest 37%-list tootlust.
Hetkel kuum
Bermudal registreeritud ja Londonis asuva peakorteriga transpordi- ja logistikafirma Sea Containers on jätkuvalt hädas finantskohustuste täitmisega.
Möödunud aasta alguses, kui vahetus mere- ja raudteetranspordi tegeleva ettevõtte juhtkond, hakkas pihta raskustese sattunud ettevõtte restruktureerimine, mille üheks osaks oli ka Silja Line'i müümine Tallinkile. Olulist edu aga ei saavutatud ning oktoobris teatas ettevõte, et ei suuda tagasi osta 115 miljoni dollari (1,3 miljardi krooni) väärtuses võlakirju ning palus kohtult pankrotikaitset.
Ajaleht Sunday Telegraph kirjutas augusti alguses, et kohustused pensionifondide ees on kolmandiku võrra suuremad, kui ettevõte ise on seni aktsepteerinud, ehk 383 miljonit dollarit (4,4 miljardit krooni). Ettevõte protestis Suurbritannia otsuse, sest see seadvat ohtu tagasimaksed teiste võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, mis ajalehe hinnangul on kokku 374 miljonit dollarit (4,3 miljardit krooni).
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele