On 11. september, aastanumbriks 2001. Osama
bin Ladeni poolt juhitud islamivõitlejad kaaperdavad neli Californiasse
suunduvat reisilennukit ja kasutavad neid enesetapurünnakutes New Yorgi ja
Washingtoni vastu. Hoolikalt kavandatud rünnakus saab surma peaaegu 3000
inimest.
Nime all 9/11 tuntuks saanud sündmusest on tänaseks möödas kuus aastat. Suitsiidirünnak vallandas aga sündmustelaviini, mille mõju on tunda pea igas eluvaldkonnas. Tehnoloogiavallas tõi 11. september ja sellele järgnenud president Bushi väljakuulutatud "sõda terrorismi vastu" kaasa kenakesi kasumeid. Kõige rohkem teenivad sellest kommunikatsiooniettevõtted, turvafirmad, relvatöösturid ning jälitusvahendite arendajad.
Tavainimesele kõige tuntavamaks muutuseks on kõrgenenud turvakontroll kõigis maailma lennujaamades. Iga lennu kõiki reisijaid ning nende pagasit uuritakse põhjalikult. Muidugi ei välista kasutatav tehnoloogia kõiki rünnakuvõimalusi. Ilmselt aga jääb ebamugav ja aeganõudev turvakontroll alatiseks lennureisiga kaasnevaks nähtuseks.
Ameeriklased peavad taluma veelgi põhjalikumat uurimist. Järjest sagedamini kuulatakse valitsuse nõudmisel pealt isiklikke telefonikõnesid ning loetakse inimeste e-maile. Võrgusaitide omanikel on käsk koguda kasutajate isiklikke andmeid, et hoida peal inimeste liikumistel virtuaalmaailmas. Paljud ameeriklased küsivad, kui palju privaatsuse rikkumist on kodumaa kaitsmise nimel õigustatud.
9/11 viis otseselt ameeriklaste sissetungini Afganistani ja Iraaki, seetõttu on väljaspool kahtlust sündmuse mõju sõjatehnoloogia arengule. Siiski ei saa öelda, et mõju oleks ainult positiivne. Pigem on kokkupõrked välja toonud kõrgtehnoloogiliste relvade puudused selgepiirilise rindejooneta sõjas. Saddam Husseini kukutamisele järgnenud sissisõjas on eelistatud "vanad head" relvad: ameeriklastele ja nende liitlastele on Iraagis väga valusaid kaotusi toonud näiteks tee kõrvale peidetud pommid.
Seega – kuigi 9/11 mõju tehnoloogia arengule ei saa alahinnata, on see inimestele meelde tuletanud ka seda, et tihtipeale väärib kasutamist ka tehnoloogia, mis on juba varem välja töötatud ning eelkõige sissetöötatud ja lollikindel.