Ülo Toomsalu • 13. september 2007
Jaga lugu:

Nädal Ülo Toomsalu pilgu läbi

Viimase nädala jooksul on Eestimaal juhtunud hirmsaid asju. Tallinna loomaaias pääses metsaline valla, Ruhnus saarele sadasid haisvad lutikad, keset Tallinna avanes maapõu ja TV3s algas saatesari "Haara mikker!". Jääkarud pidid niigi kliima soojenemisest põhjustatud jää sulamise tõttu peagi välja surema ja nüüd andis meie loomaaed selleks veel oma panuse. Ruhnut tabanud häda on väga sarnane Egiptuse nuhtlusega. Pärast putukate vallutamisuudist polegi enam Ruhnult ühtegi teadet tulnud.

Kõik need juhtumid on märgilise tähendusega. Kas tegu on hoiatusega, et eesti rahvas ometi meelt parandaks? Et üle käte läinud joomine ja liiderdamine tuleks välja juurida? Õnneks on üks erakond, kes on ümber kvalifitseerunud karskusseltsiks ja asunud vanakurjaga võitlema. Aga ainult joomarluse poolega. Kas arvatakse, et kui viinakuradist on jagu saadud, siis saabub lõpp ka porduelule? Ei ole need asjad nii üksüheselt seotud.

Üks näide. Jätan enda teada, mis firmade ja mis ala juhid ja spetsialistid pidasid seminari ühes mereäärses turismitalus. Pärast asjalikke ettekandeid ja paneeldiskussioone oli saun ning linnast telliti ka tüdrukud. Neli toodi kohale, kaks valiti tarvitamiseks välja ja kaks saadeti tagasi. Jah, kui klassifitseerida, siis tüüpiline lõbumaja teenuse ostja langeb paljuski kokku tüüpilise Äripäeva lugejaga.

Peale loomade ja muu looduse on veidralt käituma hakanud ka inimesed. Keila vallas rajas üks arendaja elamurajooni ja tegi selle juurde bussipeatuse, millele pani enda nime. Küll tagurpidi kujul, mis näitab juba, et tegemist on ühe Tagurpidi-Antsuga. Paljud inimesed on hämmastunud, et kuidas nii võib. Inimene püstitas endale lihtsalt mälestusmärgi, tõsi küll, ta sai selle endale juba oma eluajal. Ajaloost ei tule just palju sarnaseid juhtumeid meelde, meenuvad Tammsaare ja Rooma keisrid.

Loodetavasti jääb see bussipeatus ikka püsima ja saja aasta pärast, kui tudengid tulevad folkloori koguma ja küsivad, kuidas on tekkinud selline kummalise nimega bussipeatus, siis räägivad taadid kaugelt tulnud vägilasest, kes kündis põllud üles, tappis kurja lohe, kinkis inimestele tule ja rajas neile kodud. Pärast vägitööd pani tee veerde püsti teiba ja selle külge sildi kirjaga "Zdes bõl ja".

Eesti Energia tahab nii palju hinda tõsta. Kas ei pane hambaid kiristama? Meie arvasime ka algul nii. Kolmapäeva õhtul võttis Eesti Energia juht Sandor Liive meie toimetuses just enne lehe trükikotta saatmist elektri ära. Kui abitud me olime, seisime siin, käed rippu, hämarduvas toimetuses ega saanud midagi teha, isegi kohviautomaat ei töötanud. Õnneks mõne aja pärast valgus süttis ja me saime nibin-nabin lehe valmis teha.

Härra Liive, saime kogu toimetusega vihjest aru. Oleme hinnatõusuga nõus, me ei saa ilma elektrita hakkama. Jah, investeeringute jaoks on raha vaja, pudedad kaablid ja logisevad alajaamad tuleb välja vahetada.

Eile tuli selline ajakiri, mis tahab sind puudutada. Tahaks teada, kui palju Eesti Ekspressi toimetuses ka itsitamist oli, kui nad maksumaksja rahaga seda ajakirja tegid?

Jaga lugu:
Hetkel kuum