• OMX Baltic0,18%317,21
  • OMX Riga−0,03%963,42
  • OMX Tallinn−0,02%2 203,47
  • OMX Vilnius0,49%1 491,63
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,25%10 684,39
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,99
  • OMX Baltic0,18%317,21
  • OMX Riga−0,03%963,42
  • OMX Tallinn−0,02%2 203,47
  • OMX Vilnius0,49%1 491,63
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,25%10 684,39
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,99
25 aastat tagasi vajutas Carnegie Melloni ülikooli professor Scott E. Fahlmann esimest korda järjest kolme klahvi - koolonit, sidekriipsu ja sulgu :-) Sündinud oli naerunägu, mida tänapäeval tunnevad kõik arvutikasutajad.
Keeleteadlased on ühel meelel: naerunägu ja teised emotikonid on andnud võimaluse e-mailides ning internetivestluses väljendada emotsioone, mis ilma nende märkideta oleks keerukas. Lisaks veel märguandevõimalus vestluspartnerile, et kõike kirjapandut ei pea võtma surmtõsiselt.
Fahlmann kirjutas esimese naerunäo elektroonilisele teadetetahvlile 19. septembril 1982, kus oli parajasti käimas arutelu arvutivõrkudes leviva huumori piiridest ning sellest, kuidas märgistada lauseid, mida ei pea võtma tõsiselt.
Fahlmann pakkus, et märgid :-) tähistavad nalja ning soovitas neid lugedes pea korraks kaldu pöörata. Soovitus leidis kiiresti järgijaid ning peagi levis naerunägu teistesse ülikoolidesse, sealt ärisse ning koos interneti võidukäiguga üle maailma.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele