Uudised
30. september 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nutikas majaehitaja õpib teise heast ja veast

Seekord ei räägi me ainult ilusast sisekujundusest või armsast aiast. Külastasime hoopis ühte väikest suvemaja Hiiumaal, mida omanikud hellitavalt "meie putkaks" nimetavad ning küsisime omanikelt, miks just selline maja sai tehtud ja mida õpetlikku võiks nad ehitamisest ka teistele rääkida.

Vundament ja põrand on rajatud ehitusplokkidest postvundamendile. Kuna hoonet kasutatakse vaid suvilana, tuli arvestada, et kasutamata maja läheb talvel läbini rõskeks.

Valiti postvundament, kuna siis käib tuul maja alt läbi ja niiskuse tekkimine on minimaalne. Muidugi peavad puitkonstruktsioonid olema kivikonstruktsioonidest (vundament) korralikult isoleeritud, sest jahedal kivipinnal tekib kergesti kondensniiskus. Selleks kasutati spetsiaalset bituumenkattega fooliumit.

Loomulikult ei laotud ehitusplokke lihtsalt murule. Pinnas sai eelnevalt ära võetud, täidetud kruusaga ja tugevalt kinni rullitud. Viimane lasti teha teemeistritel, kes rajasid ka majani viiva tee.

Majal on soojustatud puitpõrand. Soovitaks küll kõigile põrand ka siis soojustada, kui seinu soojustatud ei ole.

Katusekatteks valiti plekk, kuna materjal on kerge ja samuti on seda lihtne ise paigaldada. Räägitakse, et plekk-katus teeb vihma ajal kõva müra, aga kuna majal on soojustatud katuslagi, siis soojustus ilmselt summutab mõningal määral seda kardetud vihmalaulu.

Seinad tehti 7 cm paksusest freesprussist: prussist seetõttu, et pidi arvestama maja hooajalise kasutusega. Prussmaja on võimalik kevadel mõningate plusskraadidega juba viie-kuue tunniga üpris kuivaks saada, kui kütta ja tuulutada. Alates aprillist võib juba majas elada, pruss-sein hoiab piisavalt sooja.

Prussmaja ehitades oli teada, et maja vajub. Akende ja uste kohale ja korstna ümber sai jäetud nn vajumisruum.

Otsustati, et hoonet ei värvita katva värviga ning kasutati puidukaitsevahendit, olles eelnevalt konsulteerinud värvispetsialistidega. Kuigi tehti kõik vastavalt õpetustele, käitus loodus ikka nii, nagu peab, ja valgele majale tekkisid koledad hallid täpid. Selle mure lahendamiseks pöörduti jälle spetsialisti poole.

Hallikate-mustade täppide levik puitfassaadil viitab hallitusele.

Hallitus on enamlevinud seenhaigus, mille puhul tekivad pinnale hallikate või mustade täppide kolooniad, suuremad või väiksemad, juba üsna madalatel temperatuuridel.

Seeneniidistik levib ainult pinnal, toitub mustusest ega tekita seega puidule konstruktsioonilisi kahjustusi. Hallitust on kerge eemaldada mehaaniliselt - niiske hari, käsn, kaabits -, seejärel pesta pinnad bioaktiivse puhastusvahendiga ning loputada hoolikalt.

Mõningatel juhtudel, kui pinnad jäävad näiteks enne ülevärvimist puhastamata, võib hallitus hakata levima ka värvikile all. Katvate värvide puhul ei paista see esialgu silma (kuni värvikile hakkab kooruma!), samas läbipaistvate toodete puhul on hallituse levikut soodsas keskkonnas märgata üsna ruttu, sest kattev kile kumab läbi.

Materjalina on puit suurepäraste soojusisolatsiooni omadustega, tema struktuur võimaldab lühikese ajaga imada endasse suure hulga niiskust ning seejärel suhteliselt kiiresti ka ära kuivada.

Pruss- või palkseinad ongi selle poolest erilised, et sama materjal täidab kõiki välispiirdele esitatud funktsioone - samaaegselt nii kandev osa, soojustus, niiskustõke kui ka dekoratsioon.

Pruss- või palkseinte välispidiseks töötlemiseks kasutatavad tooted peaksid moodustama eriti hüdrofoobse kattekile - olema välispinnal sademete suhtes piisavalt vetthülgav ning võimaldama samas puitu kogunenud niiskuse väljakuivamist.

Vahel võib juhtuda, et pererahva heatahtlik hoolsus kodu kaunistamisel võib konstruktsiooni hingamisvõimet piirata. Näiteks välispinnale tekitatakse liiga paks värvikile ning niiskus ei pääse enam välja. Kui seal kile all juhtub nüüd olema mustust ja mõned seeneniidid (mis kuivades oludes ei paljune!), siis ongi kohe hallitustäpid peal.

Juhtub küll harvemini, aga hallitusprobleem võib ilmneda ka pruss- või palkseinte sisepinnal. Põhjus sama - liiga paks kattekile (lakikiht vms).

Hooldus on põhimõtteliselt analoogne (värvikile eemaldamine ja pesemine), puidukaitsega kruntida pole vaja. Võõbata võiks mõne vesipõhise peitsi või dekoratiivse vahendiga.

Korra või paar aastas võiks heaperemeheliku silma fassaadile peale visata. Niiske keskkond (mere või muu suurema veekogu, ka soo või raba lähedus) ja suurte puude või põõsaste lähedus on hallituse levikut soodustav asjaolu.

Autor: Jana Kadastik