Lemmikloom võib saada teise elu urnis kamina peal

Korralikust ja moodsast lemmikloomade krematooriumist on puudust tuntud juba aastaid, märgib asja tõsiselt käsile võtnud Kaupo Kuzmin, kes äriregistri järgi ka seene-marjaäri peab. Koos praegu välismaal viibiva äripartneri, muuseas Koduakna omaniku Andri Nõuga on plaan äri püsti panna niipea kui võimalik.

"Tundub küll, et asjal turgu ja vajadust on. Mõte tuli ajakirjandusest," avardab Kuzmin tagamaid. "Teil on koer?"

"Ei. Jänes on."

"Aga mida te teete, kui ta ära sureb?"

"Maha matan."

"Aga siis, kui on veebruar ja väljas 23 kraadi külma on?"

"Siis ei tea."

"No vot," sõnab Kuzmin, kes leiab, et siis tuleks kaaluda võimalust lemmikloom urnis kamina peale panna.

Pärimisele, miks siiani hoopis teistsuguste äridega tegelenud mehed äkitselt lemmikloomaomanikele mõtlema hakkasid, vastab Kuzmin retooriliselt: kust neid krematooriumiärimehi ikka võtta?

Kuzmin räägib, et esialgne krematooriumi ehitamise idee tuli tegelikult hoopis Soomest, kus ta ka asjaga tutvumas käinud. "Seal on neid kuus tükki ka," konstateerib Kuzmin ning pakub, et Eestis läheb ettevõtmine umbes 3 miljonit krooni maksma - 1,5 miljonit ahjule ja ülejäänu ehitusse. "Ahi on valmis ja Eestis ehitatud. Muu aga ei eeldagi eriti kapitaalseid ehitisi," teab Kuzmin, kelle sõnul tasub äri end 8-10 aasta pärast ära.

"Selles mõttes on tegemist natuke ikkagi heategevusäriga," ütleb ärimees. Ja mis see tuhastamine siis ka maksma hakkab?

"No hinnakirja ei ole me veel paika pannud. Ei oska seda telefoni teel nii öelda. Saate aru, see sõltub. Bernhardiin läheb ehk 15 minutiga, aga 10kilone kilpkonn põleb võib-olla hoopis kaks tundi."

Läänlased ei ole aga külla kerkiva krematooriumi mõttest vaimustatud. Kuzmin lubab, et läheb veel täna külarahvale tehnoloogiat näitama.

"Eks näis, kas vald langetab otsuse või mitte," ütleb ta.

Loomakrematooriumi ehitus paistab teistelegi ärimeestele südamelähedane teema olevat, mis aga kohalike elanike ja omavalitsuste vastuseisu tõttu edeneda ei taha.

"Tuuakse erinevaid põhjendusi ja kui omavalitsus ei taha ise öelda, siis laseb seda mõnel ametil teha," räägib nelja-viie aasta eest krematooriumi ehitust planeerinud Tanel Kõrvel, kes kuulis tervisekaitsjatelt, et nõukogude ajal poleks sellist asja üldse ehitada lubatud.

"Aga me ei ela enam nõukogude ajal!" protesteerib Kõrvel, kes on ka maksuplaneerimise teenust osutava firma Consult International omanik.

Sestap pole krematooriumiga läbi löönud ka Lemmikloomade Krematooriumi-Varjupaiga nimeline mittetulundusühing, mille juhatuse liige Andi Raudberg näeks krematooriumile sobiva paigana Agro vana katlamaja Tallinna botaanikaaia lähistel.

Autor: Gert D. Hankewitz