Seniteadmata põhjustel toimus
Päikesüsteemis liikuval komeedil Holmes eelmisel nädalal tugev plahvatus, mis
oli nii võimas, et kauge komeet muutus põhjapoolkeral palja silmaga
nähtavaks.
Komeedi heledus suurenes lühikese aja jooksul miljoneid kordi. Praegu on Holmes Päikesest eemaldumas ning liigub umbes Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Teate plahvatusest jõudis astronoomideni harrastajate kaudu, teatas BBC.
Briti uurimisrühmas töötav professor Alan Fitzimmons Belfasti ülikoolist ütles, et sellist plahvatust võib näha vaid kord elus.
Britid on komeeti uurinud Kanaaridelt Isaac Newtoni teleskoobi abil, selle abil tehtud ülesvõtted näitavad komeedi ümber ümarat gaasi- ja tolmupilve, lisaks veel üht eredamat pilve.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Fitzsimmonsi sõnul liikus plahvatuse käigus komeedi küljest lahkuv pilv kiirusega 2000 kilomeetrit tunnis. Väljapaisatud materjali hulk on umbes 1 protsent komeedi massist.
„Nagu Maa oleks ühel hetkel oma koort paotanud,” võrdles professor.
Seni on ebaselge, mis plahvatuse põhjustas, eriti segaseks muudab loo asjaolu, et komeet on liikumas Päikese mõjupiirkonnast eemale.
Ühe võimaliku variandina pakutakse välja kokkupõrget meteoriidiga. Teine, astronoomide arvates tõenäolisem, räägib komeedi koore alla kogunenud gaasipilvest, mis eelmisel nädalal pinna alt välja tungis.
Praegu on Holmes nähtav Perseuse tähkkujus uduse kollase täpina. Holmes teeb Päikese ümber tiiru 6,9 aastaga. Komeedi avastas 6. novembril 1892 inglane E. Holmes.