Müra tapab meid vaikselt

Teisel kohal on kasvajad ja kolmandal kõikvõimalikud õnnetused. Vereringeelundite haiguste tekkepõhjuseks on nii vähene liikumine kui ebatervislik toit, aga ka suur stress. Üks stressi põhjustajatest on aga müra meie ümber, kodus, töökohal ja ümbritsevas elukeskkonnas, kirjutas Järva Teatajas riigikogu liige Tõnis Kõiv.

Müra on soovimatu või kahjulik heli. Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Inimese kõrv reageerib sagedustele 20–20 000 Hz. Madalsagedus toob kaasa madala heli ja kõrgsagedus kõrge heli. Helikõrgusena tajumegi heli sagedust. Helisid, mis jäävad alla 20 Hz (infraheli) ja üle 20 000 Hz (ultraheli), me ei kuule, kuid need võivad siiski põhjustada ebamugavustunnet ja olla kahjulikud.

Euroopa Tööohutuse-ja tervise agentuuri koostatud infopakett kaks aastat tagasi toimunud kampaaniaks Peatage Müra, toob välja mõningad näited tüüpilistest helitasemetest: tavavestlus 60 dB, algkooli klassiruum 74 dB, tihe liiklus 85 dB, suruõhupuur 100 dB, reaktiivlennuki õhkutõusmine 100 meetri kaugusel 130 dB.

Selle, kas müra on kahjulik või mitte, määravad neli tegurit. Helitugevus ehk intensiivsus (mõõdetakse detsibellides); sagedus ehk helikõrgus (mõõdetakse hertsides); perioodilisus – kui sageli see esineb; kestus – kui kaua see kestab.

Ühe WHO raporti koostamisel osalenud teadlase Truls Gjestlandi sõnul oli peamine järeldus, et südamehaiguste ja infarkti risk tõuseb koos liiklusest tingitud müraga . «Kui liiklusest tulenev keskmine müranivoo tõuseb 60 kuni 65 detsibellini ööpäevas, suureneb mitmeid aastaid läheduses elavatel inimestel risk haigestuda,» ütles Gjestad.

Postimehe vahendatud Briti ajalehe The Guardian andmeil suri Inglismaal südamehaigustesse eelmisel aastal 100 000 inimest. Neist 3000-l oli üheks haigestumise põhjuseks müra.

Eriti kahjulik on müra une ajal, sest ta häirib puhkamist ning võib inimest mõjutada terve järgmise tööpäeva jooksul. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et müra tõstab une ajal stressiga seotud hormoonide kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini taset. Mida kauem need hormoonid veres püsivad, seda suurem on risk, et inimesel tekivad eluohtlikud terviseprobleemid, näiteks südamehaigused, kõrge vererõhk või nõrgenenud vastupanuvõime.