• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 08.11.07, 13:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jaapanlased tegid ohtlikke lõhnu mittekartvad hiired

Jaapani teadlaste loodud hiired ei karda lõhnu, mis tavalisi hiiri sunnivad kabuhirmus põgenema.
Kui ainuüksi nõrk lumeleopardi uriini lõhn tekitab tavalistes hiirtes hirmu, siis Tokyo Ülikooli teadlaste loodud geenimuundatud hiired, kellel puuduvad osaliselt haistmisrakud, küll haistavad ohtlikke lõhnu, ent ei karda neid, kirjutas Eesti geenikeskus Nature vahendusel.
See avastus viitab võimalusele, et lõhnasignaalid võivad ajju jõuda erinevaid teid pidi: ühte teed pidi kulgevad kaasasündinud, teist teed pidi elu jooksul omandatud hirmu põhjustavad lõhnaaistingud, kusjuures iga konkreetne lõhnaaisting võib jõuda ajju samaaegselt kahte teed pidi.
Ninaõõne spetsiaalses piirkonnas, kus lõhnarakud paiknevad, võib eristada kahte piirkonda: selgmine ja kõhtmine. Kummaski piirkonnas asetsevad neuronid erinevad molekulaarsel tasandil, ent asjaolu, et need piirkonnad on ka erinevalt ajuga haistmispiirkonnaga ühendatud, sai selgeks alles nüüd.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hitoshi Sakano juhitud uurimisgrupp modifitseeris hiiri geneetiliselt, nii et neil puudusid ninaõõnes selgmised haistmisrakud, ning testis hiirte reaktsiooni lõhnadele. Normaalsetele hiirtele meeldisid näiteks pähklivõi ja hiire uriini lõhnad, eemale hoidsid nad aga roiskuva toidu, rebase anaalnäärmete ja leopardi uriini lõhnadest. Ent hiired, kellel puudusid ninaõõne selgmised lõhnarakud, ilmutasid väiksemat huvi magusate lõhnade vastu ja kõigest väikest vastumeelsust nn ohtlike lõhnade vastu.
Samas nad siiski haistsid neid lõhnu ja kui ohtlike lõhnadega kaasnesid ebameeldivused, õppisid hiired neid lõhnu kartma. Erinevused ilmnesid loomakestel ka ajutegevuses: kui rebase anaalnäärmete lõhna toimel ilmnes normaalsetel hiirtel stressi näitavate hormoonide taseme tõus, siis geenimuundatud hiirtel seda ei täheldatud.
Teadlased järeldasid, et ninaõõne selgmised haistmisrakud edastavad kaasasündinud ning kõhtmised elu jooksul omandatud hirmu põhjustavaid signaale. Sakano usub, et ka inimesel on olemas analoogiline süsteem lõhnade eristamiseks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele