Miks koolitustest pole mingit kasu?

Trollid sõidavad lõpp-peatusest välja graafiku mõttes täiesti suvalisel ajal, küll aga ootab trollijuht ära hetke, mil näeb kedagi trolli poole jooksmas, et siis vahetult enne kiirustaja jõudmist uksed sulgeda ja sõitma hakata. Sest ega klient pole see, kelle järgi oma tegemisi seada. Seega, kuhu on kadunud elementaarne viisakus? Hoolimata pidevast koolitusrahade "raiskamisest"?

Mitmed koolitajad on öelnud, et inimesed on ülekoolitatud. Seda hetkeni, mil kursuste nimede loetlemise asemel palutakse praktiliste harjutustega teadmisi rakendada. Siis selgub, et peale pealkirja ei ole koolitusest midagi meelde jäänud, ei teata ka põhitõdesid. Või kui teatakse, ei järgita. Ilmselt vajab töötaja oskuste treenimist, et viia konkreetne teadmine käelise oskuse ehk lihasmälu tasemele, sest täiskasvanu õpib ainult läbi praktilise kogemuse.

Ka on koolitajad arvanud, et hästi õnnestub vaid tegevus, mis endalegi midagi positiivset pakub. Ja organisatsioonis, kus iga töötaja tunneb ennast vajaliku osana ettevõttest. Kuidas teha nii, et tavaklienti, ilma et teenindaja kahtlustaks testostu või kontrolli, koheldaks normaalselt? Kas abiks oleks piits pideva kontrolli näol või präänik preemiana, mis motiveerib? Või ei aita enam miski?