Teadlased avastasid 300 uut inimgeeni

Kuigi kolme miljardit aluspaari sisaldav inimgenoom on järjestatud juba mitu aastat tagasi, pole siiani selge, kui suure osa sellest moodustab valkusid kodeeriv ja regulatoorset funktsiooni täitev osa. Seni on kindlaks tehtud enam kui 20 000 inimgeeni, siis Adam Siepeli juhtimisel avastatud 300 uut geeni ei muuda seda numbrit olulisel määral, kirjutas Eesti geenikeskus Bionity vahendusel.

Teadlased keskendusid oma otsingutes geenidele, mis on omased ka teistele loomadele ning mis on miljonite aastate jooksul erinevatel liikidel säilinud evolutsiooni käigus kas muutumatutena või teinud läbi väga väikesi muutusi.

Kasutades kolme erinevat arvutusalgoritmi, võrdlesid teadlased omavahel inimese, hiire, roti ja kana DNAd. Pärast juba teadaolevate inimgeenide elimineerimist võrdlusest jäid ikkagi alles 300 uut inimgeeni, mille funktsioonid on sarnased paljudele erinevatele liikidele ja olid seotud peamiselt motoorse aktiivsusega ja sidekoe ja kesknärvisüsteemi arenguga.

Eriti oluline on teadlaste sõnul nende avastuse puhul aga meie seniste teadmiste piiratuse mõistmine ja asjaolu, et praegu kasutatavad meetodid ei taga kaugeltki mitte kõikide geenide avastamist. Eriti kehtib see nende geenide kohta, mis avalduvad kas kindlates kudedes või varasemates arengujärkudes.