• OMX Baltic−0,61%299,56
  • OMX Riga−0,04%867,71
  • OMX Tallinn0,19%1 965,13
  • OMX Vilnius−0,35%1 168,15
  • S&P 5000,06%5 528,75
  • DOW 300,28%40 227,59
  • Nasdaq −0,1%17 366,13
  • FTSE 100−0,03%8 415,13
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,61%299,56
  • OMX Riga−0,04%867,71
  • OMX Tallinn0,19%1 965,13
  • OMX Vilnius−0,35%1 168,15
  • S&P 5000,06%5 528,75
  • DOW 300,28%40 227,59
  • Nasdaq −0,1%17 366,13
  • FTSE 100−0,03%8 415,13
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 17.07.07, 10:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kümnendik inimgenoomist võib olla hiljuti muutunud

USA teadlaste värske uuringu põhjal võib viimase 100 000 aasta jooksul olla muutunud kuni 10 protsenti inimgenoomist.
Cornelli Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud negriidsesse (afromeeriklaste näitel), europiidsesse (nn euroameeriklaste näitel) ning mongoliidsesse rassi (hiinlaste näitel) kuuluvate inimeste geenijärjestuse võrdlus näitab, et Aafrikast väljarändamise järgselt on toimunud eri inimgruppides seniarvatust ulatuslikumad geneetilised muutused, vahendas Eesti geenikeskus. Üheks näiteks on naha pigmentatsiooni reguleerivad geenid, mille puhul on inimese nahavärvus kohastunud eluga erineva kliima ja päikese intensiivsusega piirkondades.
Teadlased võrdlesid omavahel eri rassidest inimeste genoome, kasutades uusi statistilisi meetodeid, mis kõrvaldavad paljud varasemaid uuringuid kimbutanud potentsiaalsed kõrvalekalded. Nad tegid kindlaks 101 inimgenoomi piirkonda, mis sisaldasid tõendeid seal toimunud hiljutiste geneetiliste muutuste kohta. Nende piirkondade hulka kuuluvad näiteks geenid, mis on seotud lihasdüstroofiaga, kuulmisretseptoritega, närvisüsteemi arengu ja toimimisega, immuunsüsteemi ja termoregulatsiooniga ning laktoosi seedimisega.
Kokkuvõtlikult seostasid teadlased ligi 10 protsenti hiinlaste ja euroameeriklaste ning ühe protsendi afroameeriklaste genoomist viimase kuni 100000 aasta jooksul toimunud muutustega.
Uuringu juhi dotsent Scott Williamsoni sõnul ei leidnud nad eri rasside puhul mingeid erinevusi aju arengut kontrollivates geenides. Ka rõhutas ta, et uuring ei näita, et üks rass oleks teisest enam arenenud või paremini kohastunud. Pigem peegeldavad toimunud geneetilised muutused muutunud ümbritsevat keskkonda ja toiduvalikut.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele