Kümnendik inimgenoomist võib olla hiljuti muutunud

Cornelli Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud negriidsesse (afromeeriklaste näitel), europiidsesse (nn euroameeriklaste näitel) ning mongoliidsesse rassi (hiinlaste näitel) kuuluvate inimeste geenijärjestuse võrdlus näitab, et Aafrikast väljarändamise järgselt on toimunud eri inimgruppides seniarvatust ulatuslikumad geneetilised muutused, vahendas Eesti geenikeskus. Üheks näiteks on naha pigmentatsiooni reguleerivad geenid, mille puhul on inimese nahavärvus kohastunud eluga erineva kliima ja päikese intensiivsusega piirkondades.

Teadlased võrdlesid omavahel eri rassidest inimeste genoome, kasutades uusi statistilisi meetodeid, mis kõrvaldavad paljud varasemaid uuringuid kimbutanud potentsiaalsed kõrvalekalded. Nad tegid kindlaks 101 inimgenoomi piirkonda, mis sisaldasid tõendeid seal toimunud hiljutiste geneetiliste muutuste kohta. Nende piirkondade hulka kuuluvad näiteks geenid, mis on seotud lihasdüstroofiaga, kuulmisretseptoritega, närvisüsteemi arengu ja toimimisega, immuunsüsteemi ja termoregulatsiooniga ning laktoosi seedimisega.

Kokkuvõtlikult seostasid teadlased ligi 10 protsenti hiinlaste ja euroameeriklaste ning ühe protsendi afroameeriklaste genoomist viimase kuni 100000 aasta jooksul toimunud muutustega.

Uuringu juhi dotsent Scott Williamsoni sõnul ei leidnud nad eri rasside puhul mingeid erinevusi aju arengut kontrollivates geenides. Ka rõhutas ta, et uuring ei näita, et üks rass oleks teisest enam arenenud või paremini kohastunud. Pigem peegeldavad toimunud geneetilised muutused muutunud ümbritsevat keskkonda ja toiduvalikut.