- OMX Baltic0,14%300,78
- OMX Riga1,02%888,99
- OMX Tallinn0,13%2 060,99
- OMX Vilnius−0,02%1 197,8
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,24%8 780,21
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,93
- OMX Baltic0,14%300,78
- OMX Riga1,02%888,99
- OMX Tallinn0,13%2 060,99
- OMX Vilnius−0,02%1 197,8
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,24%8 780,21
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meil on vaid üks Läänemeri
Äsja kinnitasid Läänemere-äärsete riikide keskkonnaministrid uue Läänemere tegevuskava. Nagu ikka suurte kompromisside puhul võib ka sellele ette heita üldsõnalisust ja pealiskaudust, kuid ülipositiivne on riikide jätkuv ühine tegutsemissoov. Läänemeri on üleilmses tähenduses küll väike, kuid ökoloogiliselt ainulaadne ja keskkonnamõjudele väga tundlik kas või juba seepärast, et vesi vahetub vaid korra ca 30 aasta jooksul.
Inimtegevuse ja rahvastiku kasv Läänemere valgala piires on põhjustanud tõsiseid keskkonnaprobleeme. Murest Läänemere seisundi pärast ühendasid üheksa riiki juba aastaid tagasi jõud ja lõid koostööorganisatsiooni HELCOM. Tegevuskava koostamisel osales Eesti oma ettepanekutega, olles ka ühe töögrupi juht. Nüüd on meil selle kava elluviimiseks koostamisel ka oma plaan, mis peaks muutma mere kaitsmise sihipärasemaks ja koordineeritumaks.
Paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Üheks olulisemaks mureküsimuseks on aga jäänud eutrofeerumine (toitainete rohkusest tingitud taimestiku vohamine), mida tekitavad peamiselt põllumajandusest ja heitveest pärit lämmastik ja fosfor. Tegevuskava seabki üheks peaeesmärgiks võitluse selle nähtusega - tuleb oluliselt vähendada merre sattuvat reostust.
Reostuskoormuse vähendamiseks tuleb seada rangemad nõuded reovee puhastamisele. Eestile tähendab see ennekõike senisest tõhusamat fosfori ärastamist reoveest. Suurema kontrolli alla tuleb saada ka põllumajandusest tulev reostus, mis tähendab täpsemat väetiste kasutamist ja sõnnikumajanduse korrastamist.
Kui järjestada Läänemere-äärsed riigid nn reostuspanuste järgi, siis suurem koormus tuleb Poolast, Rootsist ja Soomest. Eesti jääb tublisti tahapoole, kuid väiksem "panus" tuleneb meie väiksusest - hõlmame ju Läänemere valglast vaid 2,6 protsenti. Kui aga arvestada reostuskoormust ühe elaniku kohta, oleme Läänemere reostamises nii lämmastiku kui ka fosforiga riikide eesotsas.
Ühest küljest tuleneb see meie ühistest veekogudest Venemaaga, sest jõuab ju Narva jõest ja Peipsist ning selle tagustelt aladelt Läänemerre ohtralt naabrite reostust. Teisalt on tugevnemas meie põllumajandus, kasutades nt rohkem väetisi. Ka meie looduskeskkonnast (metsadest, soodest jne) uhutakse Läänemerre lämmastikku ja fosforit.
Eesti on jõudnud Läänemere seisundi ja kogu meie keskkonna heaks paljugi teha. Nt oleme asulaist pärinevale ja suublasse juhitavale reoveele kehtestanud isegi rangemad nõuded kui paljudes naaberriikides. 2000-2006 investeerisime reoveesüsteemide korrastamisse üle kahe miljardi krooni. Rekonstrueeritud on hulk puhasteid ja ehitatud uusi. Praegu kasutab Eestis üle 2000 elanikuga reovee kogumisaladel ühiskanalisatsiooni 89 protsenti elanikkonnast. Riigi kanaliseeritus on 72 protsenti. Väga suuremahulised investeeringud on plaanis 2007-2013.
Häid tulemusi on hakanud andma piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni kümmekond aastat kestnud töö. Korraldame ühist seiret ja panustame veekaitsesse. Tõsi, praegu on Eesti-poolne tegevus siiski tuntavam.
HELCOMi riikidel tuleb 2009. aastaks koostada nimekiri põllumajandusettevõtteist (nt looma- ja linnukasvatajad), kes ei suuda täita keskkonnanõudeid (nn Hot Spot list), ja kus rakendatakse meetmed olukorra parandamiseks. Enam tähelepanu pöörame metsandusele, turbatööstusele, kala- ja karusloomakasvatusele. Kokku tuleb leppida veekaitsenõuded energiatootmisel.
Nii riigil kui ka ettevõtetel ja Eesti elanikel tuleb tublisti pingutada selle nimel, et Läänemeri saaks ohtlikest aineist puhtaks, et taastuks liigirikas elustik, et sealseid kalu oleks ohutu süüa. Teist Läänemerd meil ju pole!
Enimloetud
2
Kuidas leida äripartnereid Aasias
3
Viimased uudised
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele