- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 083,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1%40 083,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Asteroidid – mis need on?
Asteroidideks nimetatakse väikseid
Päikesesüsteemi taevakehi, millest valdav enamus tiirleb Marsi ja Jupiteri
orbiitide vahel.
Asteroidid on sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Suurimaks asteroidiks on tavaliselt loetud 960 x 932 kilomeetrise läbimõõduga Ceres, kuid 2006. aastal loodi rahvusvahelise astronoomiaühingu poolt uus termin kääbusplaneet, mille hulka arvati nii varasem asteroid Ceres kui ka varem planeedi nimetust kandnud Pluuto.
Asteroidi mõõtmete alampiiri osas on mitmesuguseid arvamusi, kuid enam kui sajameetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi väikekeha võib üldiselt asteroidide hulka kuuluvaks lugeda. Sellest piirist veelgi väiksemaid taevakehi nimetatakse meteoroidideks ehk meteoorkehadeks. Maaga kokku põrganud meteoroidid on meteoriidid.
Maa koosneb metalsest tuumast ning seda ümbritsevast silikaatseist mineraalidest vahevööst, mille kohal on omakorda maakoor. Asteroidide ja meteoroidide koostis on üldiselt sarnane, kuid väiksemate mõõtmete tõttu koosnevad paljud neist vaid silikaatkivimitest, väiksem osa aga raua ja nikli segust. Lisaks leidub veel nö segameteoriite ehk pallasiite, mis koosnevad nii silikaatsetest mineraalidest kui ka metalsest osast, ning valdavalt süsinikust koosnevaid süsinik-meteoriite.
Asteroidid arvatakse olevat aine, millest Päikesesüsteemi moodustumise käigus planeeti ei moodustunud. Tõenäoliseks põhjuseks on Jupiteri tugev gravitatsiooniväli, mis ei lasknud neil üheks suuremaks taevakehaks kokku koguneda.
Enamik asteroide tiirleb meie õnneks Maast ohutus kauguses, kuid aeg-ajalt jõuab mõni väiksem taevakeha siiski Maani ning jätab endast maha meteoriidikraatri. Asteroidid ja meteoroidid lähevad hulkuma kokkupõrgete tagajärjel teiste taevakehadega või siis Jupiteri gravitatsiooniväljast põhjustatud häirete mõjul.
Aeg-ajalt teatatakse meedias uuest avastatud ohtlikust taevakehast ning siis on tegemist just selliste rändama läinud asteroididega, mille orbiit lõikub Maa omaga. Selliseid taevakehi nimetatakse Maa-lähedasteks asteroidideks ning nad püsivad oma orbiidil suhteliselt lühikest aega (mõni miljon aastat).
Selle aja sees põrkuvad nad kokku mõne teise taevakehaga või neelatakse Päikese poolt. Samuti võib juhtuda, et lähedane möödumine mõnest planeedist annab neile hoogu juurde ning nad visatakse Päikesesüsteemist välja või siis muutub nende orbiit olulisel määral.
Maa-lähedaste asteroidide kohta leiad rohkelt lisainfot NASA vastavalt veebilehelt.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele