• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 300,00%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,8%10 773,86
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,34
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 300,00%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,8%10 773,86
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,34
Asteroidideks nimetatakse väikseid Päikesesüsteemi taevakehi, millest valdav enamus tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.
Asteroidid on sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Suurimaks asteroidiks on tavaliselt loetud 960 x 932 kilomeetrise läbimõõduga Ceres, kuid 2006. aastal loodi rahvusvahelise astronoomiaühingu poolt uus termin kääbusplaneet, mille hulka arvati nii varasem asteroid Ceres kui ka varem planeedi nimetust kandnud Pluuto.
Asteroidi mõõtmete alampiiri osas on mitmesuguseid arvamusi, kuid enam kui sajameetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi väikekeha võib üldiselt asteroidide hulka kuuluvaks lugeda. Sellest piirist veelgi väiksemaid taevakehi nimetatakse meteoroidideks ehk meteoorkehadeks. Maaga kokku põrganud meteoroidid on meteoriidid.
Maa koosneb metalsest tuumast ning seda ümbritsevast silikaatseist mineraalidest vahevööst, mille kohal on omakorda maakoor. Asteroidide ja meteoroidide koostis on üldiselt sarnane, kuid väiksemate mõõtmete tõttu koosnevad paljud neist vaid silikaatkivimitest, väiksem osa aga raua ja nikli segust. Lisaks leidub veel nö segameteoriite ehk pallasiite, mis koosnevad nii silikaatsetest mineraalidest kui ka metalsest osast, ning valdavalt süsinikust koosnevaid süsinik-meteoriite.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele