Saab Napolist intelligentsemalt

Euroopa jõudis intelligentse prügimajanduseni kümne aastaga, Tamkivi loodab meie inimeste suhtumise muutust viiega. Seegi toetab lisaaega.

Et hakkame sellest aastast prügi sorteerima, on varem olnud palju juttu. Samuti on hulk internetiportaale, kus seletatakse üksipulgi lahti, kuhu milliseid jäätmeid viia (nt www.prygihunt.ee; www.keskkonnaveeb.ee; www.green-gate.ee; www.roheline.ee). Infot seega küll, inimesed ärkavad aga paraku ikka viimasel hetkel, paljud omavalitsused on ka oma kohustused täitmata jätnud ja inimestel polegi võimalust seadust täita.

RagnSellsi ärijuht Agu Remmelg ähvardas, et firma ei vii enam ära sorteerimata prügi või esitab majaomanikule topeltarve. Pigem peaks siis trahvima omavalitsusi, kuid kahtlane, kas see suurendaks pädevust prügimajanduse korraldamiseks. Siin on järjekordne argument suuremate ja tugevamate omavalitsuste kasuks.

Keskkonnaminister rahustas eile inimesi: prügifirmadel ei ole õigust sorteerimata prügi eest topeltarveid ega trahvinõudeid esitada. Ent ka prügilail ei luba seadus enam sorteerimata prügi otse ladustada - selle eest tuleks neil riigile tasuda kümnekordset saastetasu.

Seega oleme kõik - prügi tekitajad, vedajad, ladustajad, prügimajanduse kohalikud korraldajad - nn prügisupis peadpidi sees ja koos peame seda ka helpima. Tehes ühele järeleandmisi, tuleb teha ka teistele.

Toimetuse meelest ei piisa sellest, et ministeerium koostab seaduseelnõusid, ajades näpuga järge ELi õigusaktides. Rohkem tuleks jälgida, mis toimub ses vallas Eestis. Samuti tuleks aidata järjele omavalitsusi, kes pole jäätmekäitlust suutnud oma vallas korraldada. Praegu on firmadel sisuliselt monopoliõigused kindlas piirkonnas. Lisandub sorteeritud prügi, millest taaskasutavaga on võimalik teha suurt äri, inimestele esitatavatel arvetel aga ei märka seda kuidagi. Seaduse eesmärk peaks olema puhas Eesti, mitte prügifirmade äri õitseng.

Autor: ÄP