Väikeinvestor võitleb oma õiguste eest

"Norma kontol olevate likviidsete varade väärtus on tõepoolest muljetavaldav. Praegu, kui aktsia maksab ligi 5 eurot (78 krooni), on firmal varasid 2,4 eurot (37,45 krooni) aktsia kohta," imestas LHV analüütik Henri Adams.

"Raha kasutamise plaanide poole pealt on aga ettevõte kommentaarides väga napisõnaliseksjäänud, seega on arutelu nende teemade ümber vaid puhas spekulatsioon.

Erinevad variandid (suuremad dividendid, aktsiate tagasiost jne) oleksid kõik investoritele äärmiselt atraktiivsed. Siiski tasub meeles pidada, et Autolivil on Normas 51protsendine osalus, mistõttu võtavad otsuseid vastu just nemad."

Kui võrrelda seda tootlust möödunud aasta inflatsiooniga ja oodatava 2008. aasta hindade tõusuga, võib öelda, et raha põleb kõrge leegiga.

Ilmselt see fakt Norma juhatust eriti ei häiri, sest ainult ühel juhatuse liikmel on Norma aktsiaid, tervelt 205 aktsiat ehk 1000 euro eest. Aga aktsionärid teeb see murelikuks.

2008. aastal on oodata majanduse üldist jahtumist ja suurt hindade kasvu. 2007. a statistika näitab, et inimesed on läinud juba säästude kallale, et katta tõusvaid kulusid. Paljud on sunnitud oma aktsiainvesteeringud müüma ja sama trendi jätkumist on oodata 2008. aastal. Norma juhatusel oleks sellel kevadel võimalus teha oma aktsionäridele kingitus, tõstes dividendi või alustades aktsiate tagasiostmist. Kindlasti päästaks sellega nii mõnegi hädas oleva pere ja jääks ära aktsionäride rahulolematus.

Ajendatud väikeaktsionäri pöördumisest ASi Norma juhatuse poole.

Norma väikeaktsionär Rene Ilves tegi avaliku pöördumise Norma juhatusele, kuna äriühingu bilanss lubaks maksta suuremat dividendi. Ilves soovib dividendimäära tõstmist või aktsiate tagasiostmist. USAs on äriühingute dividendipoliitika õiguslikult üsna põhjalikult läbi vaieldud. Teen lühikese kokkuvõtte vastavast kohtupraktikast.

Üldiselt on USA kohtud hoidunud juhatusele ette kirjutamast, kas ja kui suures ulatuses peaks juhatus maksma dividende, kuna see on kaetud nn ärilise otsuse reegliga (Business Judgment Rule) (ÄOR). ÄORist tuleneb juhatuse hoolsuskohustus, mis eeldab, et äriliste otsuste tegemisel tegutsevad juhatuse liikmed informeeritult, heas usus ja veendumuses, et nende teod on äriühingu parimates huvides. See juhatuse liikmeid vastutuse eest kaitsev reegel mõõdab otsustamise protsessi, mitte tulemust, ega kehti, kui juhatuse liikmetel on huvide konflikt või nad jätavad põhjendamatult otsustamata.

Ka juhatuse dividendide maksmise otsust tuleb vaadata ÄORi seisukohast (Sinclair Oil Corp. vs. Levien kaasus).

Sellest tulenevalt on juhatusel suhteliselt suur diskretsiooniõigus (kaalutlusõigus - toim.) dividendi maksmise või mittemaksmise otsuse vastuvõtmisel. Eshleman vs. Keenan asjas ütles Delaware'i kohus, et kohtutel on teatud asjaoludel õigus kohustada juhatust dividende maksma. Kuid väide, et kohtud peaksid seda tegema puhtalt selle pinnalt, et äriühingul on vara, mille arvel dividende maksta, ei ole põhjendatud. Sellises olukorras on kohus pädev sekkuma üksnes siis, kui hageja suudab näidata, et äriühingu olukord võimaldab dividendide maksmist targa ärilise otsuse seisukohast ja et selle maksmata jätmine on selgitatav üksnes juhatuse diskretsiooniõiguse (st ÄOR) põhjendamatu ärakasutamisega.

Üks väheseid kordi, mil USA kohtud on sekkunud juhatuse dividendide maksmise otsusesse, on sajandivanune Dodge vs. Ford Motor Co. kaasus. Fordil oli tavaks maksta regulaarselt suuri dividende, kuid siis otsustas juhatus Henry Fordi isikus, et aktsionäridel tuleb uue metallitehase rajamise nimel, mis võimaldab toota odavamaid autosid ja luua rohkem töökohti, erakorralisest dividendist loobuda.

Kohus rahuldas vähemusaktsionäride hagi ning kohustas juhatust dividende maksma. Kohus põhjendas oma otsust sellega, et äriühing ei ole MTÜ, mis peaks lähtuma dividendiotsuse tegemisel muudest huvidest kui aktsionäride huvidest dividendele, ning et tehase ehitust oleks saanud finantseerida ka pikema aja jooksul, ilma et aktsionärid peaksid erakorralistest dividendidest loobuma. Lisaks lõi kohus n-ö halva usu testi, mille kohaselt sekkub kohus sellistes küsimustes üksnes juhul, kui juhatuse dividendide maksmise otsus on juhatuse diskretsiooni väärkasutus selliselt, et tegemist on hea usu vastase käitumisega aktsionäride suhtes.

Kuna ÄORi toetavad ka Eesti õigusnormid ja kohtupraktika, on need põhimõtted kohaldatavad ka Eestis.

Autor: Virge Lahe