• OMX Baltic−0,54%297,92
  • OMX Riga0,09%866,54
  • OMX Tallinn−0,1%1 958,11
  • OMX Vilnius−0,28%1 167,49
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,06%8 468,76
  • Nikkei 2250,57%36 045,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,93
  • OMX Baltic−0,54%297,92
  • OMX Riga0,09%866,54
  • OMX Tallinn−0,1%1 958,11
  • OMX Vilnius−0,28%1 167,49
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,06%8 468,76
  • Nikkei 2250,57%36 045,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,93
  • 22.01.08, 11:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ehitatakse maailma esimene autovaba linn

Selles linnas pole autosid, linna süsinikdioksiidi bilanss on nullis ning prügilasse paigutatavaid jäätmeid ei teki. Sellise Araabia Ühendemiraatidesse ehitatava tulevikulinna plaaniga tulid välja Maailma Looduse Fond ja Abu Dhabi firma Future Energy Company.
Linna nimi on Masdar City ja selle rajamine algab juba sellel aastal. Loomulikult tuleb sellise plaani puhul kõik üles ehitada nullist.
Linna suurus on 6 ruutkilomeetrit, elektrienergiaga varustatus ja jahutussüsteemid luuakse peamiselt päikeseenergia baasil, joogivesi saadakse samuti päikeseenergiat kasutades soolase merevee magestamise kaudu.
Kasutatakse ka tuuleenergiat ning jäätmetest saadavat energiat. Vee tarbimine saab olema vähemalt poole väiksem kui mujal Araabia Ühendemiraatides, heitvesi leiab kasutamist aedade ja parkide kastmiseks ning viljakasvatuses väljaspool linna. Ehitised luuakse keskkonnasõbralikest materjalidest ning toidu tarnijad peavad täitma erinõudeid. Kokkuvõttes soovitakse vähendada loodusressursside kasutamist ühe inimese kohta võrreldes ülejäänud riigiga kümme korda.
50 000 elanikuga ning 1500 äriettevõttega linn peaks valmis saama aastaks 2015, esimesed elanikud aga kolivad sisse juba 2009. aastal.
Mis eriti oluline - projektist ammutavate kogemuste najal avaneb tegijatel võimalus muutuda uute tehnoloogiliste lahenduste eksportijaks. Just see võiks ka Eestis olla uutesse rohelistesse projektidesse investeerimise peamine mõte - uued projektid võivad olla küll mõnevõrra kallimad, kuid nende baasil välja töötatud tehnoloogiad ning kogemused muutuvad aja jooksul konkurentsieeliseks rahvusvahelisel tasandil.
Artikkel ilmus algselt Erik Puura keskkonnablogis.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele