USAs on kõik veel lahtine

Artikkel

- Uudised
- Kertu Ruus
- 6. veebruar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USAs on kõik veel lahtine
USA valimissüsteemi järgi valivad mõlemad suurparteid - vabariiklased ja demokraadid - kõigepealt oma nominendid.
Kui mõlemal parteil on ametlik kandidaat selge, astuvad need siis omavahel lõplikku võistlustulle.
Kuigi Ameerika presidendivalimiste nn superteisipäeva tulemuste põhjal ei saabunud lõplikku selgust kummagi partei eelistuste kohta, saab USA järgmiseks presidendiks tõenäoliselt üks kolmest teie ees olevast kandidaadist.
Kui Clinton võidab, saab tast USA esimene naispresident. Juba senaatorina oli ta esimene ekspresidendi abikaasa, kes mõnda avalikult valitavasse riigiametisse astus. Enne riigivankri ette asumist oli Yale'i Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Clinton edukas advokaat, kes väidetavalt teenis oma mehest rohkem, enne kui too presidendiks sai.
Kuigi Clintonil on karmi muti maine, siis poliitiliselt on teda nähtud kui mõõdukat kesktee otsijat. Oma kampaanias toetab ta muu hulgas kõigile kättesaadavat tervishoidu ja sõdurite Iraagist äratoomist.
Clintonit pooldavad eelkõige ameeriklased, kes näevad olulisimate valimisteemadena majandust ja tervishoidu. Ta toetub suuresti naiste ja hispaaniakeelse elanikkonna häältele. Kuulsustest on Clintonile toetust avaldanud näiteks Jack Nicholson ja Martha Stewart.
Clinton on tänaseks kogunud oma kampaania käigus enam kui 100 miljonit dollarit, kuid jaanuaris kokku saadud 13 miljonit dollarit jäi kõvasti alla Obama saavutusele.
Kui Obama võidab, saab temast USA esimene mustanahaline president. Ta on ka praegu ainuke oma rassi esindaja USA Senatis. Hawaiil valge ameeriklanna ja mustanahalise keenialase peres sündinud Obama lõpetas Harvardi Ülikooli õigusteaduskonna ning on olnud õppejõud ja inimõiguste advokaat. Abielus ja kahe tütre isa, mängib korvpalli ning loobus enne Senatisse kandideerimist ka avalikult suitsetamisest.
Kui üldistes majandust puudutavates küsimustes on Obamat Clintonist keeruline eristada - mõlemad eelistavad suuremat ümberjagamist -, siis Obama on olnud ainsana algusest peale Iraagi sõja vastu. Selle rõhutamine on saanud ka üheks tema kampaania nurgakiviks ning tema toetajatele oluliseks valimisküsimuseks.
Lisaks on Obama mustanahaliste, aga ka igast rassist noorte lemmik. Karismaatiliseks peetud senaatori toetajate ridades on ka näitlejad Robert de Niro, George Clooney ja Scarlett Johansson ning telestaar Oprah Winfrey.
Obama on kogunud kampaania käigus üle 100 miljoni dollari ning jaanuaris kokku aetud 32 miljonit dollarit oli suurim toetussumma, mis ükski kandidaat kunagi kuu jooksul enne oma partei kandidaadiks kinnitamist kogunud.
Kui McCain võidab, saab temast USA vanim president esimese ametiaja alguses. McCain, kelle isa ja vanaisa olid mõlemad mereväeadmiralid, oli enne poliitikasse suundumist samuti pikka aega mereväes. Rahvuskangelane sai temast pärast viit ja poolt aastat Vietnami vanglat.
Teist korda abiellunud viie lapse isa (laste seas on ka Bangladeshist adopteeritud kasutütar) on tänaseni tuntud kui meedia lemmik.
McCaini tuntakse oma parteis kui vastuvoolu ujujat: senaator on tihti hääletustel pigem demokraatide poolele asunud. Näiteks on ta olnud sisserände olulise lihtsustamise poolt ning oli 2001. aastal üks kahest vabariiklaste senaatorist, kes hääletas Bushi maksukärbete vastu. Nüüd, tõsi küll, on McCain asunud maksukärpeid toetama.
Senaator on korduvalt kritiseerinud ka Bushi Iraagi-poliitikat, kuid leiab siiski, et nüüd tuleb missioon edukalt lõpule viia. McCaini toetajad peavadki üldiselt olulisimaks küsimuseks Iraagi sõda. McCainile on toetust avaldanud California kuberner Arnold Schwarzenegger, meediamagnaat Steve Forbes ja näitleja Sylvester Stallone.
McCaini kampaaniatoetus on konkurentidele kõvasti alla jäänud. Kokku ligi 40 miljonit dollarit kogunud McCain oli sunnitud ka ise laenu võtma. Kuid asi võib pöörduda, sest partei esinumbriks saanud mees oli veel paar kuud tagasi sama hästi kui mängust väljas.
Tartu Ülikooli politoloogia õppejõud ja välispoliitika vaatleja Andres Kasekamp ütles, et Eestil on John McCaini ja Hillary Clintoni tõusuga kõvasti vedanud, mõlema jaoks on Eesti rohkem kui koht kaardil.
"Need kandidaadid mõistavad välis- ja julgeolekupoliitikast kõige paremini, mis on meile oluline. McCain ja Clinton on mõlemad Eestis käinud, nende jaoks pole Eesti lihtsalt koht kaardi peal," ütles Kasekamp.
"Vabariiklaste kandidaatidest on McCain ainus, kes on välispoliitikas tugev ja pädev. Ta pole lihtsalt pädev, vaid on Eesti suhtes soodsatel seisukohtadel, oli seda ka varem NATO laienemise suhtes ning on põhimõttekindel Venemaa suhtes," rääkis Kasekamp.
"Clinton on samamoodi demokraatide kandidaatidest välispoliitikas tugevaim. Tema kogemus tuleb esimese leedi ja senaatori ajast. Clintonil on eelis, mida teistel pole - tema kõrval on abikaasana tugev partner, kes on välispoliitikas suur tegija ning on samuti rahvusvaheliselt respekteeritud."
Kasekamp rääkis, et nii McCain kui ka Clinton suudaksid paremini arendada Euroopa ja Ameerika suhteid, mis on pärast Iraagi invasiooni madalseisus. "Eesti julgeoleku jaoks on oluline, et EL ja Ameerika teevad seal koostööd," lisas ta. "Eestile ja ka isiklikult minule on nad mõlemad vastuvõetavad tüübid. McCain on välispoliitikas tugev, kuid kardan, et majanduspoliitika on talle raskem," märkis Kasekamp.
"Clintoni nõrgem ja tugevam külg on tema abikaasa - see on paradoksaalne. Kellele Bill Clinton meeldib, on see suur pluss, kuid Ameerikas on tulihingelisi Billi vihkajaid," ütles politoloog. Ta lisas, et Hillary Clintonit reklaamitakse esimese Ameerika naispresidendina, kes üritab näidata ennast sõltumatu kandidaadina, kuigi ta on jõudnud nii kaugele tänu oma abikaasale. Tema kampaania kõige suurem väljakutse on seda seisukohta tasakaalustada.
Politoloog lisas, et väga nõrka külge Clintonil poliitikas pole, kuid tal on isiksuseprobleemid, kaheldakse, kas tema emotsionaalsus on siiras ja kas temasse võib uskuda.
Kasekamp arvas, et mõlemal kandidaadil on võitmiseks võrdsed võimalused.
Hetkel kuum