Kahaneva elanikkonnaga Eestis peaks
analüütikute sõnul lähema paari aasta jooksul hõive kasvama, sest seda mõjutab
laulva revolutsiooni aja rohkearvuline põlvkond, kuid ettevõtjate hinnangul ei
ole erilist leevendust tunda.
Kui 1987.–1988. aastal ehk nn ärkamisajal sündis Eestis üle 25 000 lapse aastas, siis 1995. aastal oli see arv juba pea kaks korda väiksem, kirjutas Postimees. Ajal, mil ettevõtjad kratsivad kukalt oskustööliste vähesuse pärast, tuleb analüütikute sõnul Eesti tööjõuturule jätkuvalt ärkamisajal sündinud noori, kes on leevendanud tööturupinget juba mitu aastat ehk ajast, mil nad keskkooli hakkasid lõpetama.
Hansabank Marketsi makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on ärkamisaja põlvkond arvukas vaid järgnevate ja veidi ka eelnevate aastatega võrreldes.
"Kuid Eesti väiksuse tõttu võivad ka mõned tuhanded tööturul oluliseks panuseks olla. Kui seda pisut arvukamat põlvkonda tööturule ei tuleks, siis töötus ilmselt ei kasvaks, vaid jätkaks langemist ka majanduskasvu aeglustumise ajal," leidis Lauri.
Siiski on tegu vaid suhteliselt väikese panusega tööjõuturule, sest laulva revolutsiooni ajal sündinud noortele järgneb väga väiksearvuline 1990. aastatel sündinute põlvkond.
Tööandjate keskliidu volikogu juht Enn Veskimägi ei näe olukorras midagi positiivset, sest rahvast jääb sadade ettevõtete kasvava tööjõuvajaduse rahuldamiseks ikka väheks. "See (ärkamisaja noorte arv – toim) on ikka kaduvväike number, kui arvestada tegelikku vajadust. Ja võõrtööjõu järele oli vajadus juba enne olemas," märkis Veskimägi.
Tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi hinnangul peaks aga enamik laulva revolutsiooni lastest käima praegu kõrgkoolis ja jõudma tööturule alles umbes kahe aasta pärast. Labi sõnul jääb tööturuametil üle vaid loota, et laulva revolutsiooni lapsed õpivad praegu, ja ka majanduse ümberstruktureerimist arvestades, tööturul vajalikke erialasid.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.