Täna käis MTÜ Klubi Tartu Maratoni juhatuse
esimees Indrek Kelk tutvumas Uno Kiisholtsi maal toimunud rajatöödega,
vabandades tehtud kahju eest ning vastavalt kokkuleppele on ta valmis kahju
hüvitama.
„Vabandame tehtud kahju eest ja oleme vastavalt kokkuleppele valmis kahju hüvitama” lausus Kelk. Tema sõnul ei ole siiski kõnealuses kohas rada laiendatud ja seda ei plaanita ka mujal teha. Tegemist oli raja ääre tasandamisega, et hoida trassi pind horisontaalsena, teatas klubi.
Tema sõnul kummitab korraldajaid pidevalt probleem, et mets kipub maratoniraja oma valdusse haarama ja surub külgedelt peale. Ilma regulaarsete hooldetöödeta muutuks võistluste läbiviimine keeruliseks ja spordisõpradele äärmiselt ebamugavaks.
Trassi tasandamiseks kasutavad Klubi Tartu Maratoni rajameistrid spetsiaalselt kännufreesi, mis on üks loodussõbralikum võimalik lahendus. Masina tööpõhimõte on rajaäärsete kändude ja oksaräga hakkimine peenikesteks laastudeks, mis tagab puidu kiire lagunemise ning taas viljakaks mullaks muutumise. Kännufrees töötleb ainult maapinna pealmiseid kihte jättes kõik sügavamal asuvad juured puutumata.
Klubi Tartu Maraton kinnitab, et igasuguste tööde puhul, mis muudavad raja laiust, kõrgust või muudavad raja lähiümbrust, konsulteeritakse alati maaomanikega. Ilma valdaja nõusolekuta töid ei teostata.
Uno Kiisholtsi maa puhul on jäädud 1983 aastal maha märgitud trassi piiridesse, millel on rajahooldust ja võistlusi teostatud juba ligi 25 aastat.
Seotud lood
Metsaomanik ja talunik Uno Kiisholts on
spordisõbrana ka ise Tartu maratoni sõitnud, nüüd aga peab ta tagantjärele
tunnistama, kuidas rajahooldajad lõhkusid tema erametsas luba küsimata puid.
MTÜ Klubi Tartu Maratoni nõukogu otsustas
ärajäänud suusamaratoni tõttu kanda lisaraha Tartu Maratoni eelarvesse, mis
sõidetakse 15. veebruaril 2009.
Tartu Maratoni korraldaja Uko Urb ütles, et
traditsiooni järgi on järgmisel aastal maratoni osalustasu soodsam.
38. Tartu Maraton jääb ära, kuna lund ei
ole.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.