Ciao, õli ja nõgi

Võrdväärselt oluline on täiustada juhi töökeskkonda, muutes seda ergonoomilisemaks ja tervisesõbralikumaks. Olukord ehitusmasinate turul on meeliülendav - uusimad mudelid on täielikult arvutiga juhitavad, pneumaatiliste istmete ja mürakindlate kabiinidega. Arengutasemelt on esikohal ennekõike roomikekskavaatorid. See on ka põhjendatud, sest tegemist on täppistöömasinaga, mis sõltuvalt objektist leiab tihti enim rakendust.

Tekib kohe küsimus, kui masinad on niivõrd arenenud, et inimese eest teeb arvuti suurema töö ära, siis milline funktsioon on ekskavaatorijuhil. DNS Ehitusmasinad OÜ juhatuse esimees Ahti-Andik Paemurru ütles, et juhi tähtsus pole ehitusmasinate arenguajal väiksemaks muutunud, pigem vastupidi. Uued mudelid küll annavad andeks juhi võimalikud vähesed kogemused ja korrigeerivad ise mõningatel juhtudel tekkivad võivad apsud, ent juht on ikkagi see, kes operatsioonid reaalselt teostab. Intrac Eesti ASi müügiesindaja Ramon Kaunismaa on arvamusel, et võrreldes vanemate ja vähemautomatiseeritud ehitusmasinate operaatoritega peab moodsa ehitusmasina juht olema tunduvalt pädevamad, tundma elektroonikat ning selle toimimist. "Keerulisem masin nõuab väga head spetsialisti," lisab Kaunismaa.

Tootjafirmasid on raske pingeritta seada, mõni arendab üht, teine teist suunda. Võrreldes erinevaid teste ja hinnates masinate funktsionaalsust, on jaapanlaste arendustööd kahtlemata maailmas esikohal. Ka uuemate juhtimissüsteemide väljatöötamises edestavad jaapanlased teisi tootjaid. Tuntumad ja innovaatilisemad Jaapanis toodetavad mudelid on näiteks Case ja Manitou, ka Lõuna-Koreast pärit Doosan on märkimisväärselt uuenduslik.

Multivara Transport OÜ juhiabi Mare Leipsig kinnitab, et nende ettevõte ja masinajuhid ei igatse küll taga vanu mudeleid, kus operaator ei kuulnud kabiinis omaenese mõtteidki ja tööoperatsioonide teostamine oli tunduvalt keerulisem.

"Mida uuem, ergonoomilisem ja juhisõbralikum masin, seda positiivsem on ka kasutaja meelestatus," leiab Leipsig.

Samas ei saa võrrelda näiteks kümne aasta vanust ja tänapäevast ehitusmasinat - ka vahepealsesse perioodi mahub mitmeid täiustatud versioone - ühed rohkem, teised vähem automatiseeritud.

Ehkki arvuti suudab inimese eest palju tööd ära teha, koolituseta rooli taha siiski asja ei ole.

Et igal uuemal ehitusmasinal on õhkvedrustusega juhiiste, mürakindel kabiin, kus saab ka töö ajal vabalt mobiiliga rääkida, konditsioneer, multimeediaseade ja paljud mugavused veel, võiks mõelda, et juht läheb kabiini puhkama, mitte tööle. Tegelikkus on vastupidine - mugavus on küll hea, aga koolituseta inimesel pole kabiini asja, kui süsteemi ei tunne.

"Koolituse kestvust ei saa üheselt määratleda. Sõltuvalt masinaliigist ja soovitud tulemusest võib õpe kesta viis päeva kuni viis nädalat," selgitab E-Katedraal Koolituskeskuse juht Erich Rattas. Koolitusperioodi jooksul omandatakse teooria ja seejärel rakendatakse õpitu praktikas.

Ka Ramon Kaunismaa leiab, et juht vajab koolitust, sest asjatundmatul on masina keerulise juhtimisprogrammiga raske hakkama saada, esmakordselt masinasse istuja ei saa tõenäoliselt mootorit töölegi.

Paemurru on samas teisel arvamusel - kuna autoregistrikeskus (ARK) ei võta ekskavaatoreid registrisse, pole paberitel tähtsust. "Ega uued ehitusmasinad kosmoseaparaadid ole, et õppimine võtaks päevi või nädalaid-kuid. Hea, kui juht saab koolituse, kuid see pole oskus, mida ei suudaks veidi tehnikaga seotud inimene ise või väikese kaasabiga õppida," on DSN Ehitusmasinate juht veendunud.

Fotod: Caterpillar