Sel nädalal jõustus seadus, mis nõuab Eesti
kultuuriväärtuste väljaveoks taas luba. Viimased neli aastat said Euroopa
Liidu antiigikaupmehed Eestist vabalt välja vedada mida iganes.
Maksu- ja tolliameti tollikontrolliosakonna juhataja asetäitja Annika Mägipõld ütles aripaev.ee-le, et 2004. aasta mais hakkas Eestis kehtima ELi nõukogu määrus, mis reguleeris kultuuriväärtuste eksporti vaid kolmandatesse riikidesse. Maalide, ikoonide, müntide ja muu väärtusliku vanakraami vedamisel teistesse ELi liikmesriikidesse mingeid piiranguid ega kontrolli enam ei olnud.
Mägipõllu sõnul kasutati ELi nõukogu määrust praktikas vähe, kuna see seadis kontrollitavatele kultuuriväärtustele nii kõrge vanuselise kui ka rahalise piiri. Eesti uus siseriiklik seadus reguleerib aga kolmandate maade kõrval ka kultuuriväärtuste väljavedu ELi liikmesriikidesse.
Mägipõld ütles, et väljaveo järelevalvet korraldab maksu- ja tolliamet. Kuna edaspidi tohib kultuuriväärtusi Eestist välja viia üksnes muinsuskaitseameti loaga, tuleb see tolliametnikule ette näidata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Maksu-ja tolliameti töökoormus suureneb ilmselt samale tasemele, mis oli enne Euroopa Liiduga liitumist," tõdes Mägipõld.
Üldjoontes jäid väljaveopiirangutega kultuuriväärtuste kategooriad samaks, mis nad olid enne Eesti astumist euroliitu. Lisandunud on piirangud hoonetele või nende osadele, filmidele, helisalvestistele või muule tehniliselt salvestatud materjalile ning laevaosadele.
2003. aastal veeti Eestist ametlikult välja 4415 postkaarti, 4218 ikooni, 908 antiikset mööblieset, 637 münti, 363 kultuuriväärtusega tarbeeset, 194 väärtuslikku trükist, 120 vana maali, 42 ordenit, 12 skulptuuri, kümme paberraha, viis graafilist lehte, neli vanaaegset klaverit, kolm mootorratast, kaks reljeefi ja kaks autot, üks vanaaegne traktor, üks litokivi ning üks viiul.
Põhilised kultuuriväärtusi importivad riigid olid Hispaania, Ameerika Ühendriigid, Soome, Itaalia ning Venemaa.
Aastatel 2004-2007 kultuuriväärtuste ekspordi statistikat ei tehtud.