E-maili leiutaja rämpsposti tulekut ette ei näinud

Nüüdseks on sellest saanud üks maailma kõige olulisemaid kommunikatsioonivahendeid. Kuid e-maili tulekuga on kaasnenud tohutu kogus rämpsposti, mille kustutamise ja sorteerimisega tegeleb hinnangute järgi igaüks meist aastas ligi 52 tundi.

Praegu 66-aastane Tomlinson ütleb, et ta ei suutnud ette kujutadagi, et tema leiutis leiab kurjategijate poolt nii laialdast kasutamist. Tänagi töötab ta firmas BBN Technologies, kus ta 29-aastasena jõudis läbimurdeni, mis aitas muuta maailma oluliselt väiksemaks.

„Tol ajal oli nende inimeste arv, kes e-maili kasutasid väga väike: 500 kuni 1000 inimest. Kui saidki rämpskirja, siis oli teada, kes oli selle saatnud. Alati oli võimalik öelda, et nii pole ilus.”

„Rämpspost on kindlasti probleemiks, kuid toona ma selle peale ei mõelnud,” ütleb ta. „E-mail on nagu iga tööriist, seda saab kasutada headel või halbadel eesmärkidel. Kui eesmärgiks on levitada arvutiviirusi, siis kasutad sa kõige populaarsemat suhtlusvahendit - e-maili.”

1970ndate algul oli Tomlinson üks ligi tuhandest teadlasest, kes USA kaitseministeeriumi tellimusel töötasid välja võrku ARPANET, mis oli interneti eellane.

Esimese e-mailiga oli probleemiks, kuidas eristada inimest, kellele kiri oli määratud ja arvutit või arvutivõrku, mida see inimene kasutab. Siin tuli appi märk @.

Samamoodi oleks võinud selleks märgiks olla nurksulud või koma. „Need märgid olid juba kasutuses ning ülejäänud märkidest oli @ parim. Lisaks edastas see infot asukoha kohta, mis tundus sobivat,” rääkis Tomlinson.

Esimesest e-mailist kulus veel 20 aastat, kui internet levis üle maailma ning e-mail jõudis massidesse. Kuid Tomlinsoni sõnul olid juba esimese mailiprogrammi puhul olemas põhiomadused, millega oleme tänagi harjunud – võimalus kustutada, vastata, edasi saata või kausta sorteerida.