Tõnu Toomik - Astub varjust välja

Küll aga rõhutab Toomik, et nii tema kui ka Annus on püüdnud alati ettevõtet tüürida ühise meeskonnana ning kumbki neist pole kunagi üritanud pälvida ajakirjanduse tähelepanu.

Tõsi see on, sest näiteks Toomiku eraeluliste seikade kohta pole meedias seni juttu olnud mitte poole sõnagagi.

Eelmisel reedel teatas Merko Ehitus börsile, et firma jagatakse kaheks ja uus ettevõte hakkab tegelema vaid maadevahetuse kriminaalasjaga.

Kui arvestada, et tekkivat ettevõtet hakkab ainuisikuliselt juhtima Toomas Annus, siis ilmselt jääb Merko Ehituse majandustegevuse juhtimise põhiraskus nüüd Toomiku õlgadele.

"Ärme ruttame sündmustest ette," kumab Toomiku hääles teisel pool telefonitoru teatud salapära.

"Kõigepealt peame selgeks saama, kuidas ettevõte ümber kujundada nii, et seetõttu ei kaotaks ei aktsionärid, tellijad, rahastajad ega töötajad."

Toomiku kinnitusel on ta oma elus teinud vähemalt kolm väga head otsust: minna õppima ehitust, asuda pärast kõrgkooli tööle EMVsse töödejuhatajaks ning üheksa aastat hiljem ühineda kursusevendade asutatud Merko Ehitusega.

Keskkooli ajal oma kooli au matemaatikaolümpiaadidel kaitsnud Toomikule meeldisid väga ka ajalugu ja geograafia. "Õpetajaks ma aga kohe kindlasti saada ei tahtnud ja insenerierialadest tundus ehitus kõige asjalikum," põhjendab Toomik, miks ta andis sisseastumispaberid sisse Tallinna Polütehnilisse Instituuti. "TPI kasuks rääkis ka see, et kuna seal oli sõjalise kateeder, siis ei pidanud Vene kroonusse minema."

Toomiku tudengiellu mahtusid, nagu paljudel teistelgi tollastel üliõpilastel, värvikirev ühikaelu, malevasuved ja totaalne armumine.

"Sai meeldiva kasuliku ja kohustuslikuga ühendada," vaatab Toomik tagasi viiele EÜE-suvele, millest kahel korral oli ta rühmas meister ehk vastutas ehitustöö eest. Neljandal kursusel olles nais ta TPI majandusteaduskonna diplomandi Ele.

Toomik tänab õnne, et kui ta pärast kõrgkooli lõpetamist, riiklik suunamiskiri näpus, Nõmmel tegutsenud ehitusfirmasse Promstroi läks, saadeti ta sealt kui mittevajalik spetsialist kiiresti uksest välja.

Sundsuunamisest vabanenud mees võeti aga meelsasti tööle Eesti tollasesse juhtivasse ehitusfirmasse EMV.

"Seal minust tegelikult ehitaja alles saigi," tunneb Toomik uhkust oma üheksa aasta pikkusele tööle töödejuhatajana.

Ometi, kuna karjäärivõimalust EMVs eriti ei paistnud, muutus Toomik üha avatumaks kursusekaaslaste korduvatele kutsetele tulla üle Merko Ehitusse.

"Tööle asusin Merko Ehitusse projektijuhina ja omanikustaatusesse tõusin alles hiljem ehk siis, kui ostsin mõnelt asutajalt ära nende aktsiad," täpsustab Toomik.

Toomik peab oma tugevamaks küljeks oskust olla hea meeskonnamängija. "Hindan Merko Ehituse juhttiimi väga kõrgelt ja saan oma lähimaid võitluskaaslaseid täielikult usaldada," rõhutab Toomik ja lisab, et töövälisel ajal naudib ta aga iga vaba hetke eelkõige pere seltsis.

Toomiku perekesksust toonitab ka tema tütar Anu.

"Isa on alati leidnud aega pere jaoks," iseloomustab Anu Toomik.

"Ta on väga abivalmis ja sõbralik." Anu sõnul on nende pere traditsioon saada peaaegu igal nädalalõpul isa-ema juures kokku: käiakse saunas, nauditakse õhtusööki ning mehed mängivad sageli bridži.

Toomikute pere kokkusaamispaigaks on uhke maja Nõmme mändide all.

"Ise ma ajapuuduse tõttu küll kätt ehituse ajal külge ei jõudnud pannud, kuid ma vähemalt tean, kuidas üks korralik maja peab olema ehitatud," ütleb Tõnu Toomik.

Poisikeseeas põhiliselt sõjamänge mänginud Tõnu Toomikus pole kübetki sõjakust, vastupidi - tema iseloomustamisel kasutavad sõbrad-tuttavad justkui kokkulepitult omadussõnu, mis viitavad Toomiku äärmisele rahulikkusele ja tasakaalukusele.

Kui telefoniintervjuud tehes viin vahepeal jutu sujuvalt Sinimägedele, siis pärast esimest reaktsiooni - kust pagan see ajakirjanik selle ajaperioodi kohta küsida teab! - ei tee Toomik saladust, et too ajalooline paik Eestimaal on olnud temagi elus omamoodi tähtsal kohal.

Nimelt kolis Toomikute pere mingil ajal Kiviõlist Sinimäe alevikku elama ning

Tõnu Toomik õppis esimesed neli kooliaastat Sinimäe koolis.

Toomik tunnistab, et tema poisikeseaegsed mängud olid loomulikult inspireeritud Sinimägedest üle käinud lahingutest.

"Kuigi minust vanemad poisid olid suurema koore juba ära riisunud - mõnel eriti tegijal poisil oli kusagil peidus vintpüss või muu tõsine relv - siis sõjatandreilt leitud padruneid sai lõkkesse loobitud ikka enam kui üks kord," räägib Toomik.

Ja loomulikult ahvatles jõnglasi sakslaste poolt Sinimägedesse rajatud kaitsesüsteemid.

"Need betoonkoopad ja -käigud olid meile teiseks koduks," meenutab Toomik. "Tollaste nääripühade ajal klappisime poistega raha kokku ja ostsime kamba peale sellise hulga küünlaid, et jätkuks terveks aastaks pimedates katakombides kolamiseks. Tõsi, tasapisi hakati juba varisemisohtlike punkrite avausi kinni panema."

"Tõnu on minu meelest olnud alati justkui "Kevadest" välja astunud Arno," meenutab Toomiku lapsepõlvekaaslane Sinimägedest ja juhuse tahtel hilisem pinginaaber keskkoolipäevilt Ervin Nuude.

"Tõnu tegi süütumad tembud küll kaasa, kuid tegelikult oli ta tõsine, äärmiselt tasakaalukas ja edasipüüdlik poiss."

Suhteliselt härdas meeleolus olev Nuude palub telefoniintervjuu lõpetuseks kindlasti kirjutada, et tal on endise pinginaabri ees lausa häbi. "Meie teed läksid lahku, sest mina sukeldusin muusikasse ja elumerelainetesse," lisab Nuude.

Meie ärimaailmas on juhte, kes on pühendunud ühele alale, ja samas on ka justkui kümnevõistlejaid, kes üritavad edukad olla mitmel alal. Tõnu Toomik on otse loomulikult vaid ühele alale pühendunud juht. Tunnen teda kui endist head konkurenti. Teda iseloomustab rahulikkus ja see, et ta üritab teha iga päev õigeid asju ja otsuseid. Kuid tundub, et ilmselt ühest asjast ei saa ta kuidagi üle - nimelt sellest, et tal on Toomas Annusest vähem aktsiaid.

Olen Tõnuga hästi läbi saanud alates 1982. aastast, mil sattusime EÜE Nõva rühma. Tõnu iseloomustab ääretu korrektsus. Ta planeerib kõiki asju korralikult ette ja kõik, mis ta ette võtab, viib lõpuni ega jäta midagi ripakile. Ta on ka väga aldis kõigele uuele. Näiteks on tema häärberis Nõmmel kasutatud kliima-, ventilatsiooni- ja valgustussüsteeme, mis on tavapärastest süsteemidest mitu sammu eespool.

Elasin aastaid samas ühikas, kus Tõnugi, ja ühe aasta olime koos ka ehitusmalevas. Tõnu on alati olnud - nii tudengiajal kui ka hiljem - rahulik ja tasakaalukas. Kuna ta on pikalt töötanud ehitusplatsil töödejuhatajana, on temast kujunenud tõeline professionaal ehituse alal.

Käime Toomikutega läbi perekonniti, käime üksteise sünnipäevadel. Samal ajal on mul Tõnuga ka töine suhe, sest Tõnu kui Merko Tartu nõukogu esimees on ju minu ülemus. Minu silmis on ta väga autoriteetne ülemus.

Tõnu oli minu paralleelikas. Silma paistis ta koolis eelkõige oma õppimise poolest. Ilmselt ma ei eksi, kui ütlen, et hinne kolm oli tema jaoks tundmatu number. Samuti mäletan, et kuigi ta polnud väga avatud inimene ega ka silmapaistvalt hea suhtleja, lõi ta kooli komsomoliliinis üsna aktiivselt kaasa.